Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
13. veebruar 2015, 12:05

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta Tervis Plussis.

Toiduga stressi vastu - aga kuidas?

Stressiga võitlemisel ei ole ainsad abilised jooga, meditatsioon ja piisav uni. Närvipinge maanda­misel on oluline ka toit.

Üha rohkem haigusi on seotud üleliigse stressiga. Nõrk stress on kasulik, kuna aitab olla aktiivsem. Eri stressiallikate kogunemisel või ühe liiga suureks kasvamisel annab see aga tagasilöögi. Liigse stressi tagajärjel võib tekkida mitmeid hädasid ja kroonilisi haigusi.

See tuleneb pikaajalistest muutustest immuunsüsteemis, hormoonide töös ja biokeemilistes reaktsioonides. Need mõjutavad omakorda seedetrakti, närvisüsteemi, südame ja veresoonkonna talitlust.

Stressiolukorras kiireneb ainevahetus ja inimene on valmis reageerima ootamatule ohule. Algselt tähendas see mõne metsiku kiskja eest põgenemist või oma territooriumi kaitsmist, kuid tänapäeval suurendavad samamoodi stressi pingeline olukord tööl või tülid kodus.

Meie aju ja närvisüsteem pole nii kaugele arenenud, et teha vahet tõeliselt ohtlikul, aga mööduval sündmusel ja kergemal, ent pikaajalisemal probleemil. Seetõttu võivad pikaleveninud konfliktid tööl ja kodus pideva ärritusseisundi tõttu organismis palju kahju teha.

Toitumine avaldab suurt mõju kõigile kehas toimuvatele protsessidele ja aitab ka stressi vähendada. Teatud toiduained võivad võidelda stressi tehtud kahjuga ja isegi panna keha pingega paremini toime tulema.

Oomega-3-rasvhapete puhul on kindlaks tehtud stressivastaseid toimeid. Nimelt aitavad oomega-3-rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Uuringud on näidanud, et kolmenädalane kalaõli tarbimine kahandab arvestatavalt stressihormoonide hulka.

Seevastu võivad oomega-3-rasvhapped tõsta serotoniini ehk õnnehormooni taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu.

Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad kõige rohkem linaseemned, lõhe, forell, krevetid ja sojaoad.

Pähklid. Ameerikas tehtud värskete uuringute põhjal on leitud, et Kreeka pähklite ja sellest tehtud õli tarbimine võib vähendada märgatavalt kolesteroolitaset ja alandada vererõhku puhkeseisundis. Lisaks sellele on leitud tõendeid, et Kreeka pähklite söömine võib kahandada rinnavähi tekke riski.

Põhjus peitub koore all olevas viljalihas, mis on rikkalik antioksüdantide, oomega-3-rasvhapete ja fütosteroolide poolest. Kreeka pähklid sisaldavad parajal hulgal mineraalaineid, nagu kaalium, magneesium, tsink, raud ja seleen. Neid võib süüa paljalt, lisada jogurti või salati sisse.

Papaia on suurepärane foolhappe ja B6-vitamiini allikas. Nendel kahel mikrotoitainel on oluline osa stressi taltsutamises, sest nad hoiavad kontrolli all homo­tsüsteiini taset veres. Homotsüsteiin on ainevahetuse käigus tekkiv kõrvalprodukt ning selle kõrgem tase viib ägedama stressihormoonide vabastamiseni.

Peale selle seostatakse homotsüsteiini arterite kahjustumise, südamehaiguste ja vähi riski kasvu ning immuunsüsteemi nõrgestumisega. B6-vitamiini sisaldavad ka banaan, kana- ja kalkuniliha, lõhe ja tursk. Palju foolhapet on spinatis, brokolis, peedis ja sparglis.

Melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina peavalu, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite vastu. Taimeteed on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha rahustavat eliksiiri.

Teele võib lisada maitseks mett, mis koos melissi sidrunihõngulise aroomiga tekitab mõnusa pikantse koosluse. Melissil on antibakteriaalne ja viirusvastane toime, mistõttu seda sobib tarvitada ka talvisel hooajal külmetushaiguste peletamiseks.

Tume šokolaad sisaldab suurel hulgal flavonoide, millel on kindlaks tehtud rahustavaid omadusi. Samu rahustavaid aineid leidub ka kummelis ja piparmündis. Tume šokolaad suurendab tujutõstva dopamiini hulka organismis.

Tegu on sama ainega, mida toodab aju armumise korral. Mida tumedam on šokolaad, seda rohkem on selles tervislikke ühendeid. Seega on targem eelistada vähemalt 70protsendilise kakaosisaldusega tahvleid.

Mustikad sisaldavad suurel hulgal antioksüdante ja on nende poolest meie metsades leiduvate viljade seas esirinnas. Antioksüdandid aitavad heastada stressihormoonide rakutasandil tehtud kahju. Samuti on antioksüdantide poolest rikkad mustad sõstrad, küüslauk, pohlad, vaarikad ja viinamarjad.

Kroonilise stressi korral peab kindlasti vältima kofeiini, kiirtoitu, alkoholi ja tubakatooteid.