Tüng toidupoes: sealiha asemel saad kamara ning kopsu ja koore pähe limpsid taimerasva! (19)

Wasabi-pulbris vaid üks protsent wasabi’t

Tuleb välja, et sushisõpradele tuntud wasabi ehk jaapani mädarõigas, mis on kaubanduses saadaval nii pulbri kui pasta kujul, ei sisalda tegelikult päris wasabi’t. Põhjus on väga lihtne – päris wasabi-juure asemel on seda odavam toota mädarõikast, sinepiseemnepulbrist ja toiduvärvidest. Et see juur kasvab väga kaua, on selle kasvatamine üsna kulukas ettevõtmine. Pildil olev Japanese Choice wasabi pulber sisaldab Jaapani mädarõika pulbrit, maisijahu, sinepipulbrit, värvaineid, briljantsinist, tartrasiini ja vaid 1% wasabit.

Ka Obento wasabi-pasta sisaldab 29% mädarõigast, sojaoaõli, sinepiseemneõli, maitse- ja värvaineid ning vaid ühe protsendi wasabi-pulbrit.

Jogurtis vaid 0,02 protsenti marju

Kuigi Tere metsamarja joogijogurti pakendil ilutseb hulgaliselt isuäratavaid marju, on tegelikult selles nii vaarikaid, mustikaid kui ka jõhvikaid vaid 0,02%. Samas paremates joogijogurtites jääb marjasisaldus viie-kuue protsendi vahele. Tere kvaliteedijuhi Kaisa Ringmäe sõnul on jogurti marjasisaldus väike, sest see on mõeldud hinnatundlikule ostjale. "Toote väljatöötamisel oleme arvestanud, et ka soodsama hinnaklassi toode oleks tarbijale meeldiva maitsega," kinnitab ta.

Silmapaistvalt kesise puuviljasisaldusega on ka Valio Pere virsikujogurt, milles on 0,25% virsikut.

Metsmaasikajogurt? Pigem ikka maasikajogurt

Alma metsmaasikajogurtis on tunduvalt rohkem tavalisi maasikaid (4,8%) kui metsmaasikaid (0,14%). Kas poleks loogiline, et toodet nimetatakse selle komponendi järgi, mille sisaldus on teisest 35 korda suurem?

Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbini sõnul domineerib jogurtis siiski metsmaasikamaitse. "Metsmaasika- ja maasikajogurti erinevus tuleb maitstes hästi esile – maasikajogurtil on aedmaasikamaitse, metsmaasikajogurtil aga metsmaasikamaitse," ütleb Kalbin.

Tema sõnul võibki metsmaasikaid panna jogurtisse väga vähe, vastasel juhul oleks sellel üsna ebameeldiv mõrkjas maitse.

Krabipulgal pole krabiga mingit seost

Krabipulgad, mis võiksid koosneda krabilihast, on enamikus surimist ehk valge kala lihast tehtud massist, millele on antud krabipulga kuju ja mis on kaetud punaka värviga, imiteerimaks krabiliha. Kvaliteetses krabi- (või pigem küll surimipulgas) on 40–60% surimit. Samuti on seal muna, jahu ja maitseaineid, kuid maitsetugevdajaid õiges tootes olla ei tohiks. Näiteks Vici Smart Choice krabipulkade surimisisaldus on 35%, aga Vici lumekrabipulkades on seda 52%.

Marjasiidrid on tehtud õunaveinist, pirnisiider lausa veest

Vaatamata erinevatele nimetustele on enamik siidreid tehtud õunaveinist ja marju on lisatud vaid maitseainete või sutsukese mahlana. Näiteks Sherwoodi pirnisiider koosneb õunaveinist ning pirni lõhna- ja maitseainest. Rootsi firma Kopparbergi pirnisiidri põhikomponent on aga karboniseeritud vesi, millele on maitseks lisatud kääritatud pirne ja pirnimahla.

Ketšupis vaid 6,5% tomatipastat

Kes mõtles, et ketšup koosneb tomatitest, peab kahjuks pettuma. Tomateid kasutatakse küll selle koostisesse koosneva tomatipasta valmistamiseks, kuid sellegi sisaldus toodetes on väga erinev. Kui Felixi tomatiketšupis on tomatipastat 33,9%, siis Maadlexi ketšup suhkru- ja magusainega sisaldab seda ainult 6,5%. Suhteliselt kasina tomatipasta sisaldusega – 11% – jäi Õhtulehele silma ka Prisma tellimusel valmistatud ketšup.

Meremari – taimetoitlaste kalamari

Meremari pole kindlasti kalamarja soodsam poolvend, vaid see on sulaselge taimetoitlaste kalamari, sest on tehtud meretaimede baasil. Kriskali punase meremarja põhilised koostis­ained on merevetikaekstrakt, sool ning lõhna- ja maitseained. Must meremari sisaldab ühtlasi taimset sütt, nii et sellest on ehk abi ka seedeprobleemide korral.

Mahlajoogis 0,1% mahla

Ka mahlajooki ostes võib totaalselt alt minna, kui paki peal olevat väikest kirja lugeda ei viitsi. Nimelt on Gutta Fresh musta ja punase sõstra mahlajoogi peamine koostisaine hoopiski vesi, mustsõstramahla on vaid 0,1% ning punasesõstramahla samuti 0,1%. Samas paremad mahlajoogid sisaldavad vähemalt 20% mahla. Et Eestis pole mahlajookide minimaalset mahlasisaldust kindlaks määratud, võib hullematki pakipesuvett mahlajoogiks nimetada.

Sealihast metskitselihavorst

Metskitselihaservelaat viitaks nagu metskitselihast tootele. Lossi Lihameistrite etiketilt aga selgub, et see koosneb 58% sealihast, 22% seapekist ja 10% metskitselihast. Algupäraselt tähendab küll servelaat sea­lihast või sea- ja veiseliha segust vürtsikat vorsti, aga kes pole toiduterminites just tugev, pistab selle ostukorvi metskitselihast suitsuvorsti pähe.

Lihaga konservis rupse hoopis rohkem kui liha

AS Maagil on kolm sarnast konservi: hautatud sealihaga, hautatud kanaga ja hautatud veiselihaga konserv. Kuigi konservikarpidel püüavad pilku sead, kanad ja veised, siis tegelikkuses on neis liha vaid neli protsenti. Näiteks veiselihaga konservis on hoopis rohkem veisesüdant ja seakamarat.

Veiseliha asemel kopsud ja sealiha asemel kamar

Läti tootja Kuršu Zeme hautatud veiseliha konserv tuleks nimetada aga hoopis kopsukonserviks. Nimelt on tootes 31% veisekopse, veiseliha aga vaid 20%. Sama firma hautatud sealiha konservis on aga 23% seakamarat, 11% seakopse, 10% seapekki ja vaid 6% sealiha.

Jäätist võib endiselt taimerasvast teha

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul ei määratle Eestis ükski õigusakt jäätise koostist, kuid ametkondlik seisukoht on, et tooted nimetusega plombiir, piimajäätis ja koorejäätis ei tohi sisaldada taimset rasva. "Selle on Eesti jäätisevabrikud ja maaletoojad omaks võtnud ning sellest ka lähtunud," tõdeb ta.

Nii et kui koorejäätis on tehtud koorest, siis lihtsalt jäätis võib vabalt olla tehtud hoopis taimerasvast, nagu Õhtulehele külmletis näppu jäänud Alpenrose vanillijäätis ja Balbiino küpsistega jäätis Raks. Mõlema põhikoostisosadeks on märgitud vesi, suhkur, taimne rasv või taimne õli ning vadaku- ja lõssipulber.

Anšoovis võib olla tehtud kilust või heeringast

Anšoovis on väike merekala, kes kuulub sarnaselt räime ja kiluga heeringaliste seltsi. Kuid vaatamata balti kilule, kes ujub ringi Läänemeres, on anšoovise põhiline levila Vahemeres ja Atlandi ookeani idarannikul. Segadust tekitab aga asjaolu, et anšoovis on ka kilu töötlemise viis.

Näiteks leiab kalaletist Vici anšoovise kilufileeõlis, samuti toodab Viru Rand kilu­fileedest anšooviseid õlis. Ehk kui oled harjunud ostma anšooviste kõrval letis olevaid vürtsikilusid, siis suure tõenäosusega on mõlemas karbis samad kilufileed. Klödesholmeni anšoovisefilee purgis on aga hoopis heeringafilee.

"Anšoovisekonserviks nimetatakse ka muudest väikestest heeringalistest peale anšoovislaste (näiteks kilust) valmistatud konserve," selgitab veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Seetõttu on korrektne eelmainitud tooteid anšooviseks nimetada.

Pesto: milleks raisata basiilikut, paneme parem kartulit

Kui klassikaliselt valmistatakse pestot basiilikust, küüslaugust, röstitud piinia- või seedermänniseemnetest, sidrunist, oliiviõlist, meresoolast ning Pecorino või Parmesani juustust, siis poes olevate purkide koostis on märksa mitmekesisem. Näiteks Gourmante traditsiooniline basiilikupesto sisaldab 41,6% päevalilleõli, 31% basiilikut, glükoosisiirupit, vett, India pähkleid, kõvasid juuste, soola, kartulihelbeid ning vähesel määral ka ekstra neitsioliiviõli, küüslauku ja piiniapähkleid. Filippo Berio klassikaline pesto sisaldab aga lisaks 36% basiilikule, 20% oliiviõlile, Grana Padano juustule, India pähklitele, ekstra neitsioliiviõlile jms. ka kartuleid.

Kitsepiima asemel taimerasv

Kui Kreekast päri fetajuustu tehakse klassikaliselt kitse- või lambapiimast, siis Nordex Foodi Danish White’i valge juustu koostisesse kuulub peale piima ka 21% palmiõli. Ka Rückeri feta juustu analoog sisaldab 16% taimerasva.