Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
8. veebruar 2015, 15:23

Artikkel ilmus esmakordselt 2010. aasta veebruarikuu Tervis Plussis.

Kuidas süüa pärast trenni? (2)

Kui toidukogused on päeva raames jagatud õigesti ja kaloraaž piisav, pole tavalise tervisesportlase jaoks suurt vahet, mida pärast trenni süüa. Tippsportlaste ja tugevamate harrastajate jaoks, kes treenivad kindla eesmärgiga nädalas 5–6 korda, sh teevad ka intensiivseid treeninguid, on pärast trenni toitumisel väga suur tähtsus.

Aeg: nii kiiresti kui võimalik, hiljemalt tunni aja jooksul
Kogus: 20 g valke ja 20–30 g süsivesikuid, minimaalselt rasvu
Toit: soovitatavalt vedel ja kergesti seeditav, näiteks banaan kohupiima või jogurtiga või valgu- ja süsivesikukokteil

Gert Kooviti sõnul leidub palju soovitusi, kuidas peaks pärast trenni sööma, sealhulgas ka äärmiselt kaheldavaid.

"Mõned naised püüavad teatud veendumuste tõukel 2–3 tundi pärast trenni mitte süüa. Mis siis juhtub? 40 minutit pärast treeningut on organismis seisund, kus keha soovib tagasi seda, millest on ilma jäänud – eelkõige vedelikku, teiseks süsivesikuid ja kolmandaks valke. Ei sööda, sest arvatakse, et siis ma võtan rohkem kaalust alla, kuna keha püsib kauem kataboolses seisundis (kasutatakse energia­varusid, lammutatakse lihasrakke – toim), kuid organism kannatab. Kui kehas on mõni nõrk piirkond, eelkõige vigastatud lihased, kipub organism parasjagu puuduolevaid valke võtma nendest piirkondadest. Kui näiteks selg on haige, lagundatakse edasi neidsamu lihaseid, et kätte saada puuduolevaid aminohappeid. Nii süvendad sa ise enda vigastust. Lisaks on taastumisprotsessid aeglasemad ja töövõime väiksem," selgitab Gert Koovit.

Paraku võib liiva joosta ka "kaval" plaan kaalu langetada.

"Ainevahetus aeglustub ja niimoodi nälgides õpetatakse oma organismi järjest rohkem säilitama. Sa saad järjest vähem süüa, olles samas kaalus, ja tõenäosus juurde võtta on suur."

Pärast trenni on tegelikult ainuke sobiv aeg päevas, mil võiks süüa kergesti seeditavaid lihtsüsivesikuid sisaldavaid toidu­aineid, sealhulgas maiustusi.

"See ei tähenda aga šokolaadi, kuna selles on suhteliselt palju ka rasva," lisab personaaltreener. "Rasvastest toitudest võiks pärast trenni hoiduda, kuna rasv seedub küllaltki raskelt, mistõttu organism ei saa energiat piisavalt kiiresti kätte ning see ei mõjuta positiivselt meie taastumist."

Trennijärgne toit võiks olla vedel, siis on seda kergem seedida. Toitainete suhe võiks ideaalis olla 20 g valke ja 20–30 g süsivesikuid. Sobivad näiteks banaan ja jogurt, spetsiaalne valgu- ja süsivesikujook, kodujuust koos puu- või köögiviljaga.

Ei juhtu ka midagi, kui eineks on leib singiga. Soovitusliku toitainete koguse saab kätte näiteks umbes 100 g kohupiimast ja banaanist. Tähtis on süüa hiljemalt tunni aja jooksul pärast trenni – mida kiiremini, seda parem, et organismi taastumisprotsessid läheksid käima.

"Eriti pärast lihas­treeningut jõusaalis poistel ja meestel ning ka naistel, kes soovivad lihaseid kasvatada. Kui aga tegu on keskmise naisterahvaga, loeb rohkem see, kuidas on kalorid jaotatud kogu päeva peale ja kui sageli süüakse."

Lisaks mõjutab trennijärgne toit söögiisu.

"Kui toidupaus pärast trenni on väga pikk, näiteks üle kahe tunni, võib nälg lõpuks muutuda nii suureks, et süüakse kokku palju rohkem, kui trenni järel väiksemat ampsu võttes. Pärast tugevat energiakulu ja nii pikka nälgimist peab organism panema osa energiast kõrvale ehk moodustama sellest rasvu. Nii saetaksegi sama oksa, millel istutakse," teab Gert Koovit.