MÕNUSALT VÜRTSINE: Bataadi-kukeseenesupi sisse sopsutab Pille rõõmuga ühte õiget tšillist maitseainepulbrit, mis talle Sri Lankalt kingiks toodi. Samuti paneb ta veel sinna soolasid ja maitseaineid, mis on samuti reisidelt toodud ja mille täpseid nimesidki ta ei tea. «Igal juhul pole siiani midagi hullu juhtunud,» naerab Pille. Foto: Anna Aurelia Minev
Toiduuudised
31. jaanuar 2015, 07:00

Kuum supp külmal ajal

Mis täidaks külmal ajal paremini kõhtu ning paneks vere käima kui üks tummine ja kuum supp. Pealegi on see ka hea vaheldus toekatele praadidele. Missuguseid suppe on just talvel hea teha?

Raadiohääl Pille Minev armastab väga suppe, ta peab ennast lausa nende tegemise meistriks. "Miks just supid? Kahtlustan, et sain innustust mõnusast petuplaanist. No selles tähenduses, et supp mõjub kuidagi lahjema ja vähem kalorirohkena kui üks rammus praad. Petuplaan on see aga sellepärast, et kui ma muidu näiteks leiba suurt ei söögi, siis supi kõrvale võtan ikka mitu viilu ja määrin paksult võid ka peale," muigab Pille.

Mõnikord ampsab ta supi juurde aga hoopiski röstsaia. "Üks minu lemmikuid on tšilli-ingveri kõrvitsasupp, aga kui seda tühja kõhuga sööma asuda, võib selle kõrvale kuluda ühel söögikorral neli viilu röstsaia," tunnistab ta. "Määrin aga võid peale ja panen veel soolalõhet, sidrunit ja pipart ka. Soolalõhe on jällegi selle poolest hea, et ma ei pane kõrvitsa ja teiste püreesuppide sisse soola. Kui vahel tundubki, et tahan soolasemat maitset, siis panen supitaldrikusse pisut soja."

Kuigi ühte kindlat lemmiksuppi nende peres ei ole, on üsna selgelt välja kujunenud, milliseid suppe keegi teeb. "Mehe firmakad on Tai supp mereandidega ja lõhesupp. Tema on ka väga tšilliusku, isegi kapsasupi sisse poetab seda hea meelega. Mina olen aga pidev katsetaja," ütleb Pille. Õpetajaks on talle olnud kokaraamatud ja ajakirjadest leitud retseptid. "Kuna ma näpuga järge ajada ei viitsi, siis satub supi sekka sageli ka omaloomingut. Tegelikult see ongi põnev, kui mingid nüansid erinevad. Sellepärast olen ma aga vilets retseptijagaja – peamiselt panen asju supi sisse ikka silma ja tunde järgi."

Tallink ExpressCafe peakokk Epp Raudsepp tõdeb, et nende kohvikus on lõunane supi-buffet juba 16 aastat toiminud. "Rahvale lähevad supid hullult peale. Iga nädal on meil menüüs kuus suppi, millest üks on alati püree, üks magus- ja üks piimasupp ning kolm lihasuppi," tutvustab ta. Aegade jooksul on külastajate lemmikuks kujunenud koorene lõhesupp ja kana-läätsesupp. "Minu lemmik on aga lasteaiast saadik piima-klimbisupp."

Külmal ajal eelistab enamik inimesi aga üsna tugevaid suppe. "Talvesuppidesse panen ma ikka juustu, koort ja palju tahkeid komponente, et need oleksid tummised ja toitvad. Hästi paneb aga vere käima mõni idamaine supp, näiteks Tom Kha. Vürtsid ajavad ju kohe kiiresti nina vett jooksma," naerab Epp.

Paari lihtsa lisandiga saab särtsakamaks muuta ka klassikalise frikadellisupi või seljanka. "Seljankale võib sidrunit või oliive lisada – minule meeldib näiteks, kui sidrunitükk supi sees hulbib. Vürtsi aga saab hõlpsasti lisada maitsekastmetega. Ning puljongisse võib muidugi erinevaid juurikaid panna," räägib Epp. Hea supi alus on tema sõnul aga ikkagi ise kontidest keedetud puljong.

Juustune kana-läätsesupp (neljale)

Vaja läheb: 2,5 l vett, 3 kanakoiba, 1 mugulsibul, 2 keskmist porgandit, 100 g suitsupeekonit, 80 g varssellerit, 250 g kiirkeeduläätsesid, 2 keskmist tomatit, 400 g sulatatud juustu, basiilikut, peterselli, pipart ja soola.

Serveerimiseks hakitud peterselli.

Valmistamine: Vala potti vesi, lisa kanakoivad ning keeda valmis puljong. Kui liha tuleb kontide küljest lahti, võta koivad välja ja ribasta liha ära. Siis lõika sibul, porgand ja suitsupeekon kuubikuteks, prae need ära ja kalla peale puljong. Kui porgand on muutunud krõmpsuks, pane potti tükeldatud varsseller ja tomat, ribastatud kana ning kiirkeeduläätsed. Keeda läätsesid viis minutit, seejärel lisa sulatatud juust ja väiksemaks rebitud basiilik ning supp ongi valmis. Serveeri värske peterselliga.

"Kuigi kõige maitsvama puljongi saab kontidest, võib kasutada ka broilerifileed ja puljongikuubikut."

Allikas: Epp Raudsepp, Tallink ExpressCafe peakokk

Kana-klimbisupp (neljale)

Vaja läheb: 2,5 l vett, 2 kanakoiba, 5 keskmist porgandit, 3 kartulit, väike kimp tilli, soola.

Klimbid: 4 kuhjaga sl jahu, 2-3 muna, pool klaasi majoneesi.

Valmistamine: Pane kanakoivad külma veega keema. Samal ajal koori porgand ja kartul ning haki suupärasteks tükkideks. Kui keedes tekib puljongile vaht, eemalda see. Kui liha tuleb kontide küljest lahti, võta koivad välja ja ribasta liha ära. Seejärel pane juurde porgandid ja kui need on poolpehmeks keenud, lisa ka kartul ja ribastatud liha. Siis tee valmis klimbitainas, segades omavahel jahu, muna ja majonees. Kui kartul on poolpehmeks keenud, pane juurde klimbid. Selleks võta natuke klimbitainast supilusika otsale ja lükka teise lusikaga keeva supi sisse. Kui klimp kipub supis laiali valguma, siis tuleb tainale jahu lisada. Kui klimbid on pinnale kerkinud, on ka supp valmis.

"Selle supiga olen ma vist kõige enam kuulsust kogunud – maitselt meenutab see paljudele lapsepõlve ja vanaema tehtud suppi. Pisut teistsuguse maitsega kana-klimbisupi saamiseks võib supi sekka lisada näiteks ingverit, juursellerit, pastinaaki ja peterselli."

Mannaklimbid

Tavalised klimbid võib kanasupis asendada ka manna-klimpidega.

Vaja läheb: 2 muna, ½ tassi mannat, 3 sl jahu, 1 sl võid, sörtsuke puljongit, natuke soola ja suhkrut ning pisut hakitud maitserohelist.

Valmistamine: Klopi munad soola ja suhkruga lahti, puista sinna manna ja jahu ning sega läbi. Siis lisa nii palju puljongit, et tainas meenutaks paksemat mannaputru. Pane tainasse ka maitseroheline ja säti seejärel pooleks tunniks külmkappi.

Allikas: Pille Minev, raadiohääl

Bataadi-kukeseenesupp (neljale)

Vaja läheb: 1,5 l vett, 300 g kanafileed, 5 sellerivart, 1 keskmine bataat, 2 peotäit kukeseeni (sobivad ka külmutatud), 150 g toorjuustu, maitseaineid (näiteks tšillipulbrit ja maitsesoola) ja praadimiseks õli.

Valmistamine: Lõika kanafilee tükkideks ja määri maitseainetega kokku. Koori bataat ja lõika suupärasteks tükkideks. Lõika ka seller suupärasteks tükkideks. Aja vokkpannil õli kuumaks ja prae kanafilee kergelt pruuniks. Seejärel lisa sellerivarred ja vesi. Kui kanafilee ja seller on umbes 5–7 minutit keenud, lisa bataadikuubikud ja maitsesta soolaga. Umbes viie minuti pärast pane sekka kukeseened ja keeda veel umbes seitse minutit. Kõige lõpuks lisa toorjuust ja selleri leheosad.

"See retsept kujunes välja umbes kaks aastat tagasi, kui ma tulin Naissaarelt tohutu kukeseenelaadungiga. No siis lihtsalt pidi leiutama sööke, mille sisse neid seeni panna."

Allikas: Pille Minev, raadiohääl

Lambalihasupp kuskussiga (neljale)

Vaja läheb: 2,5 l vett, 2 keskmist porgandit, 1 mugulsibul, 3 küüslauguküünt, 350 g lambaliha (sobivad ka sea- ja veiseliha), 1 tšillipipar, sortsuke granaatõunasiirupit, peotäis kuivatatud aprikoose, ½ paprikat, 400 g konservtomateid, 100 g pärlkuskussi, natuke paprikapulbrit, rosmariini, tüümiani, münti ja praadimiseks õli.

Serveerimiseks koriandrit.

Valmistamine: Lõika sibul ja porgand kuubikuteks, lõika ka liha suupärasteks tükkideks. Pruunista pannil sibul ja porgand, seejärel lambaliha. Vala need potti, kalla peale vesi ja jäta hauduma. Samal ajal keeda eraldi potis kuskuss. Haudumise ajal lisa supile purustatud küüslauk, tšillipipar, granaatõunasiirup, kuivatatud aprikoosid, hakitud paprika, tomatikonserv ja maitseained. Kui liha on juba pehme, pane sinna ka kuskuss. Serveeri hakitud koriandriga.

"See supp on nagu pajatoit – seda ei keedeta mulinal, vaid lastakse vaikselt haududa. Supi valmimisaeg on umbes poolteist tundi." Allikas: Epp Raudsepp, Tallink ExpressCafe peakokk