Toiduuudised

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta jaanuaris.

Naudingud põhjamaiselt või vahemereliselt? 

Robert Aps, 29. jaanuar 2015 17:53
Foto: TEET MALSROOS
Aastakümneid on tunnustatud Vahemere maadest pärit tervislikku toitumisviisi, kuid kasulik ja tervistav on ka kodune põhjamaine toit.

Läänemaailmas populaarsete vahemereliste toitude kõrval suunatakse üha enam pilke Skandinaavia maade poole ja teadlased toovad esile, et põhjamaalaste toidusedelis on mitmeid tervistavaid komponente. Põhjamaise toidulaua eelistamise tulemusel võib väheneda mitmete krooniliste ja eluohtlike haiguste tekke risk.

Südamesõbralik põhjamaine

Kuopio ülikool korraldas uuringu, mis hõlmas 12 Skandinaavia teadlaste rühma. Nad koostasid toitumiskava mitme tervisliku toiduaine põhjal, mis kõik on põhjamaades kergesti kätte­saadavad.

Selles toitumiskavas olid tähtsal kohal täisteratooted, rapsiõli ja väikese rasva­sisaldusega piimatooted. Kolm korda nädalas sõid katsealused kala ning au sees olid ka kohalikku päritolu viljad: õunad, pirnid, ploomid, mitmesugused marjad, juur- ja kaunviljad.

Kõigil, kes mitme kuu vältel põhjamaist toidusedelit järgisid, oli enne katse algust suurenenud risk diabeedi ja südamehaiguste tekkeks.

Kontrollrühmaga võrreldes olid põhjamaiselt toitujad aga mitme külje pealt märkimisväärselt edukamad. Paranes rasvade ainevahetus ning vereanalüüs näitas kahjuliku kolesterooli ja ebatervislike rasvade sisalduse vähenemist.

Peale selle suurenes mitu korda mineraalainete ja vitamiinide omastamine. Uurijad hindasid, et mõõdetud muutused kolesteroolitasemes vähendavad 5–10 aastaga südamehaiguste riski kuni 15%.

Eluiga pikendav vahemereline

Kreeka ja selle lähedal asuva Ikaria elanikud elavad ümbritsevate saarte asukatest kauem. Põhjuste üle on palju spekuleeritud. Ikarialased magavad korrapäraselt, elavad aktiivset seltsielu, naudivad lõõgastavat eluviisi ja neil on iga päev piisavalt füüsilist koormust. Veel enam tuuakse pikaealisuse võimaliku põhjusena välja saarerahva toitumisharjumusi. Elanike toidusedel on suuresti mõjutatud Kreeka köögist.

Üheks südamehaiguste oodatust väiksema esinemise põhjuseks peetakse oliivide ja nendest pressitud õlide tarbimist. Oliiviõli koostisest moodustavad eriti suure osa südamesõbralikud monoküllastumata rasvhapped. Peale selle sisaldavad oliivid fenoole, mis võivad kaitsta veresooni kahjustuste eest ja vähendada vereklompide teket.

Vahemere-äärsed rahvad u armastavad värskeid puu- ja köögivilju, pähkleid ja täisteratooteid. Lisaks ei saa veini teemast üle ega ümber! Üldiselt hoiduvad toitumisteadlased ja arstid alkoholi soovitamast, sest liigne alkohol aitab kaasa paljude haiguste tekkele.

Samas on mõned uuringud näidanud, et mõõdukas alkoholitarbimine võib alandada südamehaiguste riski. Vahemere maades ei tarbita tavaliselt üle 150 ml veini päevas. Loomulikult peavad sellestki kogusest loobuma inimesed, kellel on eelsoodumus alkoholismile või kes põevad kroonilisi haigusi.

Kumba eelistada?

Kas on üldse võimalik, et põhjamaine on vahemerelisest toitumisest tervislikum või vastupidi?

"Me elame globaliseeruvas maailmas, aga sellest hoolimata tuleks uurida muudki kui pelgalt toitu," leiab toitumisteadlane, Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser.

Tema sõnul mängivad toidusedeli koostamisel rolli evolutsiooniteooriast ja meie esivanemate rändest tulenevad tegurid – eri regioonidel on oma toit ja toidueelistused, mis on juba esivanemate verega edasi antud.

Näiteks esineb etnilistel põhjaeurooplastel võrreldes lõunaeurooplastega vähem laktoositalumatust. See on tingitud geenimutatsioonist Põhja-Euroopa inimestel, mistõttu on meil võimalik juua piima.

Eestlaste toitumisharjumused kuuluvad suuresti põhjamaise dieedi alla.

"Eestlane armastab lihatooteid ja kartulit, miks ka mitte! Küsimus on lihtsalt liialdamises," toonitab toitumisteadlane Mai Maser. "Paljud eestimaalased ei armasta vängeid vürtse, kuna traditsiooniliselt oleme maitsestamiseks kasutanud sibulat, tilli ja muud mahedamat kraami."

Geenitestide põhjal sobivad aga monoküllastumata rasvad (neid leidub nt pähklites, seemnetes, oliivi-, seesamiseemne- ja rapsiõlis) ligikaudu 20%-le Eestis elavatele inimestele.

"Põhjalikud uuringud puuduvad, aga esialgsete testide põhjal on saadud selline protsent. Seega me ei peagi ühtmoodi sööma," selgitab Mai Maser.

Toitumisega seotud DNA-põhised uuringud on maailmas tuntust kogumas. Muu hulgas toetuvad geenitestid sellele, kuidas inimeste organism põletab ja talletab toiduainetest saadud kaloreid individuaalsete eripärade mõjul. Tihtilugu loovad geenid vaid eeltingimusi, mis ei pruugi keskkonna ja tavade tõttu eripäraks realiseeruda.

Kas aga toidulaua katmisel kasutada pigem põhjamaalaste või lõuna­eurooplaste tarkusi?

Arvatavasti polegi võimalik väita, et kahest ühtmoodi tervislikust toiduainest on üks parem kui teine. Kasulik on teada, millised toidu­ained teevad kehale head, ja seejärel lähtuda isiklikest eelistustest, sest süües pole võimalik kõrvale jätta maitse­elamusi!

Söögem selleks, et saaks vääriliselt elada ja nautida! Võid julgelt sõbruneda nii tuttavalt põhjamaise kui ka kutsuvalt eksootilisema vahemerelise dieediga ning miksida endale kokku meelepärase menüü.

Vahemereline päevamenüü

Hommikusöök

• maitsestamata jogurt värskete puuviljade ja müsliga (ilma lisatud suhkruta)

Lõunasöök
• täisteraleib kalkunifilee, tomatite ja oliividega
• peotäis Kreeka pähkleid

Vahepala
• Hummus (tervislik ja maitsev kikerhernemääre) täisterajahust pitaleivaga

Õhtusöök
• täisterapasta isevalmistatud basiiliku-tomatikastmega
• köögiviljasalat oliiviõli ja sidruniga
• viinamarjamahl

Põhjamaine päevamenüü

Hommikusöök
• kaerahelbepuder vaarikate ja jahvatatud linaseemnetega

Lõunasöök
• köögiviljasupp 
• täisteraleib kodujuustu ja värskete köögiviljadega

Vahepala
• hooajalistest viljadest snäkid
• rukkileib koduse ürdimäärdega

Õhtusöök
• küpsetatud lõhe brokoli, porgandite ja värske salatiga
• vähese rasvasisaldusega kohupiim marjade ja puuviljadega

Samal teemal

06.03.2015
Armastad praetud toitu? Riskid südamepuudulikkusega!
01.02.2015
Milline on sinu lemmik? Põhjamaised ja vahemerelised naudingud!
22.01.2015
Miks sa peaksid viivitamatult loobuma dieetjookidest?
19.01.2015
Ettevaatust: teadlaste sõnul toimub aasta hullem õgimisralli hoopis jaanuaris!