Foto: PantherMedia / Scanpix
Urmas Kokassaar ja Mihkel Zilmer 18. jaanuar 2015 10:21
Parimatel probiootikumidel on põimunud mitmed kasulikud omadused, seetõttu on probiootilisi toidutooteid tarbida igati mõistlik.

Elukeskkonna tingimused muutuvad paratamatult üha tehislikumaks. Nii suureneb ka seedekulglast toidu ja joogiga organismi sattuvate probleemsete tehisühendite hulk ja mitmekesisus. Võimalus, et elu jooksul ei puututa kokku vajadusega kasutada mõnda ravimit, on sama hästi kui olematu.

Mida steriilsem on inimese elukeskkond ning mida vähem on otsesel ja kaudsel teel võimalik seedekulgla mikrobiootat ehk mikrobiokooslust rikastada, seda nõrgem on ka organismi bioloogiline kaitsevõimekus. Üks võimalusi olukorda parandada on tarvitada tervisele soodsate bakteritega rikastatud toiduaineid.

Ammune teadmine

Juba ammu leiti, et seedekulglasse sattunud piimhappebakterid mõjuvad tervisele hästi. Vanasti piisas hapupiimast või muudest hapnenud toiduainetest, et varustada meie seedesüsteemi teatud koguse tervisele soodsate bakteritega.

Põhjalikumalt uuris elusbaktereid sisaldavate hapendatud piimajookide mõju Ilja Metchnikoff, kelle 1903. aastal ilmunud tööst selgus, et piimhappebakteritega toiduained aitavad organismi soolestikust kõrvaldada toksiine tootvaid tõvestavaid baktereid ja seeläbi pikendada eluiga.

Nüüdisajal on aga elukeskkonna muutunud tingimused ning eeskätt bakteritsiidsete ühendite rohkus tekitanud olukorra, kus kõikidel inimestel ei ole seedekulglas tagatud küllaldane mikroobikoosluste arvuline ja liigiline tasakaal.

Mahukate uuringutega on jõutud tõdemusele, et toidu- ja joogipoolist tuleks rikastada probiootiliste bakteritüvedega. Praeguseks on soliidsetes teadusajakirjades ilmunud juba ligi 8000 teadustööd probiootiliste tüvede tervisele soodsa mõju kohta.

Kes on probiootilised bakterid?

Probiootilised bakteritüved on isoleeritud inimese soolestikust ja enne kasutamist läbivad nad ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded.

Probiootilised bakterid peavad algselt pärinema inimese mikroobikooslustest, neil ei tohi olla tõvestavaid omadusi, nad peavad olema võimelised läbima elusalt inimese seedekulglat (eriti magu) ja pidama vastu sapphapete toimele, nad peavad seostuma soolestiku pindkihi rakkudega, säilima ja paljunema seedekulglas ning mõjuma positiivselt inimese tervisele.

Toiduainetööstuses kasutamiseks on veel hulk lisanõudeid. Oluline on seegi, et eluvõimeliste probiootiliste bakterite hulk tootes säiliks nõutaval tasemel kuni toidutoote realiseerimisaja lõpuni.

Toidu ja joogiga tarbitud probiootiliste bakterite soodne mõju avaldub mitmeti. Sadade pikaajaliste uuringutega on näidatud, et probiootilised bakterid

• taastavad antibiootikumravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse,
• osalevad piimasuhkru ehk laktoosi lõhustamises ja soodustavad seega ka laktoosi seeduvust,
• suurendavad seedekulglas B-rühma vitamiinide imendumist,
• soodustavad soolestikust kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist,
• vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestust ja vaevusi,
• tõhustavad vanemate inimeste seedetegevust,
• tugevdavad immuunsüsteemi,
• takistavad kaudselt (hõivates kasvukohti soolestikus) ja otseselt (eritades kahjulikke baktereid hävitavaid ühendeid) tõvestavate bakterite arengut seedekulglas,
• kiirendavad soolenakkustest
paranemist,
• lühendavad kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja võivad seega pidurdada soolestiku kasvajate tekke eeldusi,
• nõrgendavad piimavalgu kaseiini võimalikku allergeenset mõju,
• vähendavad seedekulglas pidevalt tekkivat ülemäärast oksüdatiivset stressi,
• reguleerivad soolestiku mikroobi-
koosluses eri osapoolte ökoloogilist tasakaalu,
• mõjutavad peremeesorganismi rakkude sünteesiproduktide kaudu teatud geenide avaldumist.

Mitmed neist toimetest on tüvespetsiifilised. Ühelgi tüvel ei ole absoluutselt kõiki neid toimeid parimal tasemel.

Teatud juhtudel kehtivad ka mõned piirangud. Nii ei soovitata elusbakteritega toidutooteid süüa vahetult pärast seedekulgla operatsioone. Elusbakteritega tooteid ei soovitata ka nendele üksikutele inimestele, kellel on diagnoositud tugev immuunpuudulikkus.