1. müüt: malmpanni on raske hooldada
Malm roostetab, koorub ja praguneb kergesti. Malmpanni ostmine on riskantne samm, sest see sunnib sind igavesti ja pidevalt teda hooldama, ja seda nii enne kui pärast toiduvalmistamist ja ka selle ajal.
Reaalsus: malm on äärmiselt vastupidav materjal. Kuidas muidu võiks mõneski kodus leida täiesti töökorras 75aastase panni. Malmpanni on võimatu täielikult rikkuda. Pealegi on enamik uusi panne korralikult eeltöödeldud, mis tähendab, et raskem töö on sinu eest juba tehtud, nii et asu aga küpsetama.
Malmpannil on üks oluline pluss: see on üks väheseid, mille pinnatöötlus lubab mitu panni rahulikult üksteise otsa laduda.
2. müüt: malmpann kuumeneb väga ühtlaselt
Reaalsus: tegelikult on malmpanni soojusjuhtivus üsna keskpärane, mis tähendab, et ainult need kohad, mida pliidikuumus otseselt puudutab, on kõrvetavalt kuumad.
See-eest hoiab pann väga hästi kuumust: kui ta kord juba ühtlaselt kuumaks läinud on, püsib kaua ka tuline. Seepärast on see liha praadimiseks väga hea. Ühtlaseks kuumenemiseks tuleks panni kuni kümme minutit eelkuumutada, aeg-ajalt teda pliidil keerates. Teine võimalus on panni 20–30 minutit ahjus kuumutada.
Malmpanni teine eelis on tema kiirgustegur. Kui roostevabast terasest panni puhul võid sa kätt hoida peaaegu vastu seda, tundmata kuumust, siis malmpanni puhul on kuumust märksa kaugemale tunda. See tähendab, et ei küpse mitte ainult see osa toidust, mis vastu panni on, vaid soojus tungib ka sügavale toidu sisse.
3. müüt: hästi töödeldud malmpann on täiesti nakkumatu
Reaalsus: hästi sisse õlitatud malmpann võib olla küll praktiliselt nakkumatu, nii et saad sellel mõnusalt omletti ja mune praadida, aga teflonkattega seda siiski võrrelda ei saa. Malmpanniga pole iial võimalik praadida mune ilma õlita, aga see ei peagi võimalik olema, sest panniga saab teha palju muud.
4. müüt: malmpanni ei tohi pesuvahendiga pesta
Malmpanni pinnatöötlus on lihtsalt üks kiht õli selle põhjal ja nagu teisteltki nõudelt, eemaldab pesuvahend ka sellelt.
Reaalsus: see pole lihtsalt tavaline rasvakiht, vaid polümeriseeritud õli. Korralikult töödeldud malmpanni on korduvalt õlitatud ja seejärel kuumutatud. Selle käigus on õli lagunenud panni pinnal plastisarnaseks kihiks, mis on kinnitunud metallipinnale. See muudab malmpanni mittenakkuvaks ja seda kihti ei saa nõudepesuvahendiga maha pesta. Mõistagi siis, kui töötlus on korralikult tehtud.
Aga leotada malmpanni ei tohiks. Pesemine peaks käima võimalikult kiirelt, seejärel tuleb pann kohe ka kuivatada ja uuesti õliga kokku määrida.
5. müüt: ära kasuta metallist pannilabidat!
Metallist köögiriistad võivad vigastada panni pinda, seepärast kasuta silikoonist või puidust tööriistu.
Reaalsus: nagu juba mainitud, on panni pinnakate tegelikult äärmiselt vastupidav. Ehk piltlikumalt öeldes: see pole panni küljes kinni nagu teip, mida saaks noaga maha kraapida.
Võib-olla oled näinud, kuidas panni põhjast küpsetamise käigus musti tükikesi eraldub? Muidugi pole võimatu, et see on pinnakate, kuid märksa tõenäolisemalt on tegemist hoopis eelmisest toidukorrast panni külge kinni kõrbenud toiduga, mida sa pole sealt kätte saanud, sest ei julgenud panni nõudepesuvahendiga pesta.
Selleks, et pinnakate kooruma hakkaks, läheb vaja lolli järjekindlust, metallist pannilabidast üksi ei piisa.
6. müüt: nüüdisaegsed malmpannid on täpselt sama head kui 100 aastat tagasi
Reaalsus: materjal võib ju sama olla, aga tootmistehnoloogia on hoopis teine. Malmpanni pinda ei töödelda enam nii siledaks nagu vanasti. Aga panni omadusi see siiski märkimisväärselt ei mõjuta: kui pann on korralikult eeltöödeldud, pole põhjust arvata, et su nüüdisaegne pann eelkäijale oluliselt alla jääks. Kuigi nii mittenakkuvat pinda nagu vanasti ei õnnestu ilmselt saavutada.
7. müüt: malmpannil ei tohi valmistada midagi happelist
Happelised toidud reageerivad metalliga, rikkudes toidu maitset ja tappes sind aeglaselt.
Reaalsus: hästi sissetöötatud korraliku pinnatöötlusega pannil puutub toit kokku vaid pinnatöötluse, mitte metalliga. Samas ei saa välistada, et pannil võib leiduda laigukesi, kus toit metalliga kokku puutub. Sel juhul tekib tõesti reaktsioon metalli ja toidu happeliste koostisosade vahel.
Seepärast oleks kindlam teha happelisi toite, näiteks tomatikastet, siiski mõne teise panniga.
Kommentaarid