Lugu avaldati esmakordselt 2011. aasta jaanuari Tervis Plussis.
APPI! APPI! Kole Sterool läheneb igast suunast! (16)
Infomüügimehed räägivad “hirmsast” kolesteroolist, millega peab lakkamatult võitlema. Niisugune pidev töötlus tekitab arusaama, et mõni gramm kolesterooli veres on tähtsaim otsustaja inimese elu ja surma üle. Tõsi, üliharva ja ülivaikselt öeldakse: “Noh, seda on nagu vaja ka, aga tegelikult on kolesterool hirmus halb.”
Kolesteroolihirm
Pidev negatsioon on tekitanud absurdse olukorra: kui korraldada mis tahes riigis tänavaküsitlus kolesteroolist, selgub, et enamik inimesi kardab seda. Kallutatud teavet jagatakse mitmel põhjusel, ent see on väga halb, sest kolesterool on inimese elutegevuseks hädatarvilik aine, mida sisaldavad ja vajavad absoluutselt kõik keharakud.
Sinu biokõvaketta rakumembraanid on kolesterooliga üsna tihedalt pikitud ja et ajutegevus oleks tipp-topp, toodab aju umbes poole vajalikust kolesteroolist ise, vähendades nii defitsiidiriski ka nendes olukordades, kus toidukolesterooli saamine on vilets. Et kõik rakud saaksid seda normaalset eluainet, toodab teda kõige rohkem maks.
Selle ülitarviliku ühendi iga molekuli tootmine on kulukas. Seetõttu on inimkeha ainevahetus evolutsiooniliselt arenenud nii, et kolesteroolivajaduse rahuldamisse peab panustama iga päev ka toidukolesterool.
Sõltumata sellest, kes me oleme, vajab optimaalne ainevahetus, et toidust verre suunduv kolesterool kataks 15–25% inimkehas kasutatavast kolesteroolihulgast. Ülejäänud koguse sünteesib keha ise.
Kui inimene paaniliselt piirab toiduga saadavat kolesteroolihulka, reageerib organism sünteesivõimsuse suurendamisega just maksas, ka peensooles (kolesterooli vajavad pidevalt ju kõik rakud!).
Sellega kaasneb aga suur energia- ja biomaterjali lisakulu. Ainevahetus on küll võimas, kuid kui surve on kestev, jääb muude ülesannete täitmine mõnevõrra viletsamaks (kaitse infektsioonide eest, kehavõõraste, sh ravimite detoksikatsioon jne).
Ohtlik on kestev kõrgtase
Südame- ja veresoontehaiguste klassikalisi riskifaktoreid on kuus-seitse, sealhulgas ka kestev väga kõrge kolesteroolitase.
Teadusinfo objektiivne analüüs näitab, et kogusummas on nad seotud umbes poolte südame- ja veresoontehaiguste juhtudega. Kuna kõige kaalukamad tegijad neist on tugev rasvumine ja suhkurtõbi, siis teiste (ka kolesterooli) arvele jääb ju suhteliselt tagasihoidlik protsent.
Kolesterooli kestev kõrgtase on kindlasti probleem, kuid ka sel puhul avaldub toime väga pika aja jooksul. Ja veel: inimkehas on rida ühendeid, mille kauaaegne liiga kõrge tase on probleem, ja mõne puhul saabub letaalne tagajärg üsna kiiresti, kuid ei toimu mingit hirmutamist. Huvitav, eks ole.
Huvitavat
- Kolesterool ei vaja ei negatiivset ega positiivset promo. Pole olemas halba ega head kolesterooli, see on inimkeha normaalne komponent.
- Kolesterool on asendamatu rakkude normaalseks talitluseks, steroidhormoonide (sh suguhormoonide) biosünteesiks, sapphapete tootmiseks. Kolesterool osaleb D-vitamiini tekkimise protsessis.
Aju rakumembraanid on kolesterooliga pikitud. Organism ei kulutaks kümnetes reaktsioonides rohkesti energiat kolesterooli tootmiseks, kui see poleks hädavajalik inimkeha normaalseks elutegevuseks.
- Ainevahetuse põhise (normaalse) söömise korral ei põhjusta ükski normaalne toiduaine (sh muna) inimkeha kolesteroolitaseme probleemset tõusu. Tihti aetakse sassi toiduaines olev kolesteroolihulk ja tegelikult verre jõudev hulk – kui toiduaines on rohkem kolesterooli, väheneb ju selle imendumise protsent!
Ära karda liigselt!
* Ära karda inimkeha normaalset biomolekuli – kolesterooli.
* Kolesteroolinäit on õige siis, kui see on määratud õigetes tingimustes, näiteks ei tohi enne analüüsi vähemalt 13 tundi süüa.
* Ühekordselt määratud kolesteroolinäit pole kunagi lõplik info, seda peab määrama korduvalt.
* Kui korduvalt määratud kolesteroolinäit on pisut üle kehtestatud (!) väärtuse, ei tähenda see veel probleemi. Sel juhul on vaja uurida tugevaid riskifaktoreid, nagu endoteeli talitlus, veresoonte jäikus, LDL- ja HDL-kolesterooli biokvaliteet jm.
* Tõeliselt tark arst-aitaja otsustab alati süsteemse põhjaliku info alusel, kuid alati on esimene samm söömise normaalseks muutmine koos piisava füüsilise koormusega. Alles seejärel – kui on tõesti vaja – lisanduvad muud tegevused.
1. Nimeta vähemalt kolm põhjust, miks inimorganism vajab kolesterooli.
2. Mõtle selle üle, miks kolesterooli “normväärtuse” ülemist piiri pidevalt langetatakse ja miks seda ei tehta teiste sinu kehas olevate biomolekulide puhul.
Hoidke valgud ja süsivesikud tasakaalus! Ja sööge terviseks!