Mida maailma eri paigus jõululauale pannakse?

- Lätlaste jõululaua olulisim komponent on seapea, mis keedetud koos odratangudega, herned, oad ja tanguvorst.

- Rootslastele on tavaks, et nemad söövad jõululaupäeva õhtul vähemalt üheksa korda, mistõttu kaetakse just seal pühade ajal rootsi laud. Tõelised traditsioonide austajad söövad toidukäike kindlas järjekorras, alustades heeringaga, millele järgnevad kalatoidud, külmad lihatoidud ning seejärel jõulusink leivaga. Viiendaks käiguks on alati soe toit, olgu need siis lihapallid, vorstid, kartulid või hoopis Janssoni kiusatuse nimeline kalapada. Seejärel on kuues käik kuulus libekala ja seitsmes juust, kaheksandaks on kaneeliga maitsestatud riisipuder, kuhu on peidetud mandel. Kes mandli leiab, see järgmisel aastal abiellub või saab muidu õnnelikuks. Üheksas käik koosneb kookidest ja kommidest.

- Prantslased lepivad pühade ajal kergema toiduga. Seal nauditakse jõuluõhtul parimat liha ja veini.

- Ungarlaste tavaks on riputada jõulupuu otsa söödavaid ehteid, näiteks komme ja beseeküpsiseid. Kui jõulukala ja koogid söödud, saavad lapsed esimest korda kuuske näha.

- Sakslastel on kombeks süüa esimesel jõulupühal karpkala või hane.

-  Poolas pole jõuluõhtusöögil kombeks pereväliseid külalisi võõrustada. Ehkki liha ei pakuta, on eine külluslik. Kui Jeesuse sünni stseene kujutav oplatek on tükkideks murtud ja söödud, järgnevad jõuluroad, mida on alati paaritu arv. Traditsiooniliselt poola jõululaualt ei puudu peedisupp ega mooniseemnekook.

-  Angloameerika maades on traditsiooniliseks jõuluroaks kalkunipraad köögiviljade ja jõhvikakastmega.