Foto: MARI LUUD
Toiduuudised
9. detsember 2014, 11:10

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta detsembri Tervis Plussis.

Kas inimene peaks jooma piima? (16)

Piim on loomulik ja armastatud toidukõrvane ning uuringud näitavad, et ka elupäästja. Osa arvab aga, et täiskasvanu piima ei vaja, lisaks tegevat see inimesed haigeks.

Poolt

Maie Laaniste, laste allergoloog: Eestis müüakse väga kvaliteetset ja maitsvat piima, mis sisaldab rohkelt täisväärtuslikku valku, heaks terviseks ja tugevaks immuunsüsteemiks vajalikke aminohappeid ja rasvhappeid.

Kel vastunäidustusi piimale pole, peaks päevase soovitusliku kaltsiumikoguse saamiseks lisaks muule toidule päevas jooma vähemalt pool liitrit piima või sööma samas koguses piimasaadusi.

Piim on lastele toit, täiskasvanule jook ja sobiv oode toidukordade vahel.

On uuringuid, mis näitavad, et tasakaalustatud ja rasvavaene toidusedel, milles on rohkelt puu- ja juurvilju ning piimatooteid, aitab alandada vererõhku sama efektiivselt kui osa ravimeid.

Maie Jürisson, nahaarst: Organism omastab piimas sisalduvaid mineraalaineid hästi tänu fosforile ja D-vitamiinile. 

Üldised arvamused: Piimast saadavad mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja fosfor, B-rühma vitamiinid ning A-, D- ja E-vitamiin on hädavajalikud, et luud ja hambad oleksid terved ja tugevad.

Iirimaal ligi 6000 mehega tehtud uuring näitas, et need, kes jõid regulaarselt piima, haigestusid vähem vähki ja surmaga lõppevatesse südamehaigustesse.

Kaltsiumi sisaldab ka osa rohelisi juurvilju ja lehtsalateid. Neist aga imendub kaltsium organismi kehvemini kui piimast.

Vastu

Maie Laaniste, laste allergoloog: Piim on piimatoodetest kõige raskemini seeditav. Allergikud taluvad piimast paremini jogurtit, keefirit, petti ja kohupiima.

Adik Levin, OÜ Role teaduslik juhendaja: Oleme kõik väga erinevad, mõni võib süüa kõiki toite, teine peab olema menüüga ettevaatlik. Igale inimesele on tähtis teada, missugused toidud talle sobivad ja missugused mitte.

Piim on toit vasikale, inimorganism ei ole loodud lehmapiima seedima – see koormab seedeelundkonda ja teeb haigeks. Näiteks nina-neelupõletikke põhjustab sageli kehale omastamatu piim.

Piimamure on esile kerkinud viimasel 50 aastal, sest plahvatuslikult on kasvanud söödavate toiduainete hulk ja kardinaalselt muutunud toidu kvaliteet. See on tohutu koormus seedetraktile. 50 aastat on organismile kohandumiseks liiga lühike aeg ja seedetrakti fermendid ei saa oma tööga hakkama.

Annely Soots, toitumisterapeut: Kui teraviljavalk gluteen ja piimavalk kaseiin seedetraktis korralikult ei lagune, võivad tekkida morfiinilaadsed ühendid opioidsed  peptiidid, mis hakkavad sekkuma närvisüsteemi, rakkude ja aju retseptorite talitlusse. Tekivad ängistus, ärevus, hirmud, agressiivsus, depressioon jt psüühilised vaevused. )

Osal autistlikel, hüperaktiivsetel, skisofreenilistel ja epilepsiat põdevatel lastel vähenevad haigussümptomid gluteeni- ja kaseiinivaba dieeti järgides. 

Üldised arvamused: Piimasuhkur ehk laktoos vajab peensooles lagunemiseks sooleseinas peituvat ensüümi laktaas. Kui ensüümi sooles ei ole, ei saa piim peensooles seeduda ning liigub jämesoolde, kus sealne mikrofloora ta lagundab. Tagajärjeks on gaasid, kõhuvalu, vahel krambid ja kõhulahtisus. Piima lagundamiseks vajaliku laktaasi puudumist nimetatakse laktoositalumatuseks.

Imikutel ja väikelastel on lehmapiim üks kõige sagedasematest toiduallergeenidest.

Vaata lisaks: Arina Jelisejeva, “Dieet ei ole ainus lahendus”, www.piimaliit.ee, www.farmi.ee.