Rooibosetee: ahvatlev tee Aafrikast

Eksootilisel rooiboseteel pole traditsioonilise teetaimega midagi pistmist. Punast teed keedetakse kadakapõõsast meenutava taime lehtedest. Madal põõsas Aspalathus linearis kasvab vaid Lõuna-Aafrikas Hea Lootuse neeme lähistel. Korjamisel on rooiboselehed rohelised, kuid kääritamisprotsessi tulemusel omandab tee sügavpunase värvuse.

Igal aastal toodetakse rooiboseteed 8000 tonni ringis, millest Lõuna-Aafrika Vabariigis tarbitakse alla poole. Suur osa teematerjalist eksporditakse üle terve maailma. Punase tee sisseostjate esirinnas on Saksamaa, Jaapan ja Holland. Rooibos on alles viimasel ajal laiemalt levima hakanud, veel hiljuti pakuti seda vaid apteekides ja looduspoodides.

Pika elu tee

Nagu tavaline tee, sisaldab ka rooibos flavonoide, mis töötavad inimkehas antioksüdantidena. Neist tugevaima toimega on aspalatiin, mis vähendab organismi oksüdatiivset stressi ning aeglustab vananemisprotsesse.

Oksüdatiivne stress tekib siis, kui antioksüdantide tase on organismis vabade radikaalidega võrreldes tasakaalust välja langenud. Tegu on ohtliku seisundiga, kuna see võib aidata kaasa vähktõve ja muude haiguste arengule.

Vabade radikaalide liigset teket ja enneaegset vananemist soodustavad ka päikesekiirgus, alkoholiga liialdamine ja suitsetamine. Lisaks sellele väheneb aastate möödudes inimese loomuliku antioksüdantse süsteemi suutlikkus. Seega aitab antioksüdantide poolest rikaste toodete tarbimine aeglustada vananemist ning eemal hoida raskeid kroonilisi haigusi. Seetõttu tuntaksegi rooibost Aasias kui pika elu teed.

Suur flavonoidide sisaldus annab rooibosele spasmolüütilised (krambivastased) omadused, seepärast kasutatakse teejooki kõhuvalu, ärritunud soole sündroomi ja muude kõhuvaevuste korral.

Rooibos on suurendanud laborikatsetes loomadel maksa vastupanuvõimet, mis annab lootust, et tulevikus saab teed kasutada krooniliste maksahaiguste raviks. Slovakkias tehtud uuringute põhjal soovitavad teadlased tarbida teed krooniliste maksahädadega.

Rooiboses ei ole kofeiini, mistõttu see sobib inimestele, kellel on probleeme südametegevuse, vererõhu, närvisüsteemi või maohaavanditega. Nimelt võib kofeiin põhjustada unetust, ärevushäireid ja südame arütmiat.

Samuti sisaldab üks tassitäis punast teed poole vähem tanniine kui sama kogus rohelist teed. Tanniinid annavad teele kibeda maitse ning mõjutavad ainevahetust, takistades raua ja valkude omastamist.

Kohvis ja tees on üldiselt ka oblikhapet, mida ei tohiks tarbida inimesed, keda vaevavad osteoporoos või neerukivid. Punane tee oblikhapet ei sisalda ning on seega sobiv asendus.

Mõnus nahale

Kaalujälgijaid rõõmustab kalorivaba tee mõju maitsmismeelele – tihti kirjeldatakse rooibose kergelt magusat varjundit. Seega ei pea joogile lisama suhkrut ning ühe klaasitäie joomine võib ära hoida kiusatuse maiustusi süüa.

Punane tee sobib suurepäraselt neile, kellel on nahahaigusi, nagu ekseem, psoriaas või dermatiit. Teed võib kanda niisutatud rätikuga nahale või lisada ise­tehtud seebile ja vannivahule.

Lisaks mõjub tee leevendavalt akne, niiskuse­vaeguse ning ülitundlikkuse all kannatava naha ja beebidel sageli esineva mähkmelööbe korral. Mõju nahahaigustele pole küll põhjalike teadustöödega kontrollitud, siiski on Jaapani teadlased märkinud, et rooibos vähendas katsealustel märgatavalt dermatiidiga kaasnevat sügelust.

Peale tavalise punase tee on teepoodides müügil ka eriline roheline sort. Ajalooliselt tavaks olnud pika kääritamisprotsessi asemel närvutatakse tee kohe, seejärel toimub aurutamine oksüdatsiooniprotsessi peatamiseks.

Pärast aurutamist tee rullitakse ja kuivatatakse. Selline protsess aitab hoida tähtsaid mikrotoitaineid, kaasa arvatud flavonoide ja mineraalaineid. Mõlemat tüüpi rooiboseteed sisaldavad arvestatavalt vaske, tsinki, fluori ja rauda.