LISA KOMMENTAAR
12. jaanuar 2017, 16:38
Nagu öeldakse et joodikul on vere asemel viin nii tekib ka mee sööjal vere asemele magus veri mis aga tekitab ummistusi südames ja lümfisõlmedes ja ongi kolesterooli põhjustaja !
22. november 2014, 14:44
Söön aastas 15-20 kg mett ja nii juba aastaid.Ei ole seniilsusele kalduv,kaalun stabiilselt 52 kg ja pole külmetushaigustesse haigestunud.Juba mu vanemad tarbisid rohkesti mett-ema elas 94 aastaseks,isa 82(tal oli vähk),aga ei mäleta,et nad kunagi viirusnakkustes vaevelnud oleks.Pole kasulikumat toitainet puhtast Eesti päritolu meest!
22. november 2014, 00:12
Kõik magus on mürk ajule. Eriti fruktoos. Vaid magusa maise võib alghetkel stimuleerida ajutegevust, sest aju saab ohusignaali. siis muutub inimene uimaseks. Seega mesi on küll looduslik magamapaneja. Probleemi hakkati maailmas uurima suhteliselt hiljuti, et välja selgitada, miks magusast sõltujad (ka mehed) on veidi lihtsameelsed, napakad ja "pehmed". Kõik magus pärsib meeshormoonide tootmist, toidab kaudselt vähirakke, kiirendab naha vanenemist, tekitab kortse.
21. november 2014, 11:52
Ei tasu tõepoolest fuktoosi meelevaldse haipimisega ülepingutada. Vaatame mida ütlevad viimase kolme aasta põhjalikud teaduslikud uuringud. There are epidemiological links between fructose over consumption, obesity and metabolic syndrome. Scientific studies have demonstrated that excess fructose consumption causes features of metabolic syndrome in laboratory animals and humans. For example, in overweight humans, a diet high in fructose promoted insulin resistance, elevated levels of the lipid triglyceride and visceral obesity and overproduction of hydrogen peroxide.
Oli väga hea et prof ka fruktoosi pideva liigtarbimise probleemidele tähelepanu juhtis, selgitades samal ajal, et mesi, mis on väga fruktoosirikas, on normaalselt tarbitavas koguses igati kasulik ja seda ka fruktoosi silmaspidades. Ajalehes ilmutatud tsitaat on nagu alati lookirjutaja meelevaldne väljarebitud jupike pikemast täpsest selgitusest, mis viitab võib olla tegemist fruktoosi pideva ületarbijaga!
Oli väga hea et prof ka fruktoosi pideva liigtarbimise probleemidele tähelepanu juhtis, selgitades samal ajal, et mesi, mis on väga fruktoosirikas, on normaalselt tarbitavas koguses igati kasulik ja seda ka fruktoosi silmaspidades. Ajalehes ilmutatud tsitaat on nagu alati lookirjutaja meelevaldne väljarebitud jupike pikemast täpsest selgitusest, mis viitab võib olla tegemist fruktoosi pideva ületarbijaga!
21. november 2014, 20:19
Tundub tõesti,et loo autori meelest koosneks mesi peamiselt fruktoosist.Imelik ise tahab veel toitumisteadlane olla.Miks ta seda kõike head ja kasulikku, mis meest saab üles ei loetle? Vaevalt,et keeb mett ohjeldamatult sisse lahmib.
21. november 2014, 11:30
hiljem vajaduse järgi kogust suurendada või vähendada
21. november 2014, 10:32
Uus "tarkusetera" "õpetlase" poolt! Aga lollimat juttu pole küll veel kuulnud!
21. november 2014, 10:30
Meel ja meel kust see saadud on suur vahe. Poest ma mett ei osta. Ikka otse mesinikult. Ja lusikatäis enne magamaminekut on hea küll une jaoks. Nii et seda mida söövad ameeriklased pole meie mesi.
20. november 2014, 23:19
täiesti mõtetu artikkel ................. kahju :(
20. november 2014, 22:00
Kui juba meepurk lahti on tehtud, siis poleks paha kontrollida, kas mesi on purgi põhjas sama hea kui ülemistes kihtides.
20. november 2014, 21:46
Olen penskar, nädalas läheb 3liitrit öigt lehmapiima ja 0,5liitrit mett, millal siis lusika nurka viskan????????????????
20. november 2014, 22:03
Siis kui mesi otsas. Piima sa ju lusikaga ei söö.
20. november 2014, 21:21
Tellisin Marguselt 3 5-liitrist meepange Soomaa mett.
Mulle nii mesi meeldib:-)
Mulle nii mesi meeldib:-)
20. november 2014, 17:36
nat mee söömine ameeriklaste tervist nüüd vaevalt rikkus,ilmselt on süüdi siirupid.
20. november 2014, 16:34
Väga korralik mesi on väga vähese veesisaldusega, tihe ja väga viskoosne vedelik. Kui teda võtta supilusikas (rvh 20ml, UK-s ja mitmes riigis on mõõt koguni 25ml) siis kõrge erikaalu, pindpinevuse tõttu ja väga kõrge fruktoosisisalduse tõttu saabki umbes 20...22 g fruktoosi.
20. november 2014, 14:35
Kindlasti ei ole supilusikas rohkem kui 15 grammi. Kuidas saab supilusika täis mett sisaldada midagi 22 g???
20. november 2014, 15:22
Sõltub lusika suurusest. Samuti mee olekust. Vedelat mahub vähem, talvist, juba hangunud mett saab võtta aga juba kuhjaga.
20. november 2014, 22:38
supilusikasse mahub keskmiselt 15grammi vett. Kuna mesi on veest raskem ca 1.4 korda, siis 15korda 1.4 = kui palju? Kui aga veel kuhjaga, siis oi,oi,oi...
21. november 2014, 09:46
Küsimus on elementaarses erikaalus.
Supilusika täis vett on 15 grammi--mesi on tunduvalt raskem, , seda enam, et meega kipub lusika peale kuhi tekkima..
Nii lihtne see ongi.
Supilusika täis vett on 15 grammi--mesi on tunduvalt raskem, , seda enam, et meega kipub lusika peale kuhi tekkima..
Nii lihtne see ongi.
20. november 2014, 14:32
"Üks supilusikatäis mett sisaldab umbes 22 grammi fruktoosi. See on sama aine, mille kasutuselevõtuga Ameerikas inimeste tervis põhja lasti,"
Kõikides puuviljades sisaldub fruktoos, mida on sadu tuhandeid aastaid peamise toiduainena söödud. Mismoodi see nüüd siis järsku jänkide tervise põhja laskis? Pigem on probleem ikka selles, et aetakse lisaks sisse ka suurtes kogustes rasva, mille tulemusena insuliiniprobleemid tekkivad.
Kõikides puuviljades sisaldub fruktoos, mida on sadu tuhandeid aastaid peamise toiduainena söödud. Mismoodi see nüüd siis järsku jänkide tervise põhja laskis? Pigem on probleem ikka selles, et aetakse lisaks sisse ka suurtes kogustes rasva, mille tulemusena insuliiniprobleemid tekkivad.
20. november 2014, 14:54
Seleta mulle kuidas rasv tekitab insuliiniprobleeme. Pealegi, puuviljades leiduv fruktoos sisaldab kiudaineid, mis aeglustavad suhkrute imendumist. Mis on Ameerika inimeste tervise põhja lasnud on töödeldud toidud, kemikaalid, pidev ravimite tarvitamine, GMO toidud ja kes teab mis veel siis nimekirja kuulub.
21. november 2014, 11:38
Vaatame mida söövad aafriklased ja aasialased, kus on maailmas kõige väiksem südameveresoonkonna haigustesse ja suhkruhaigusesse haigustumine- riis, mais (rohkelt süsivesikud, väga väike rasvasisaldus). Vaatame mida söövad eurooplased, usa ja austraalased, kus on maailma kõige suurem südameveresoonkonna haigustesse ja suhkruhaigusese haigestumine- juustu-piima-lihatooted (eriti suur rasvakonsentratsioon) + ohtralt süsivesikuid koolade jms näol. Mis juhtub vietnamlase ja keenialasega, kes oma kodumaalt usasse õppima läheb ja selle maa toitumiskultuuri üle võtab- suure tõenäosusega haigestub suhkruhaigusesse. Seega...
20. november 2014, 14:29
Algul ütleb teadlane, et 1,5 supilusikatäit ei ole ohtlik, siis ühes supilusikatäies on nii palju seda ainet, millega USA-s inimeste tervis keerati tuksi?
20. november 2014, 14:06
liiter mett päevas söön ise ja olen magus poiss
20. november 2014, 13:40
Iga liialdamine on kahjulik, see ei tähenda, et asi mõõdukal tarbimisel ei ole kasulik.
20. november 2014, 12:22
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
20. november 2014, 13:00
mu vanaisa suitsetas terve elu ja suri alles 85 aastaselt. see ei tähenda ju seda et suits on siiski kasulik.
22. november 2014, 23:15
Kindlasti ei tähenda,,, ilma suitsetamiseta oleks ta sada täis pannud, aga mis puutub meesse, siis on kõige rohkem kahju alla aastastest lastest, sest internetis peab kirjas olema,, et neile on mesi lausa mürk ei või pisikesele lusika servaga ka mitte anda ja jumal hoitku kommide, küpsiste, hommikuhelveste, keediste eest--fruktoos on neis kõigis sees. Lasteviiner sisaldab suhkrut ja dekstroosi, mis imeasi see dekstroos küll on. Nõo pasteedis on suhkur ja glükoos, Lihatooteid ei saa ilma magusaineteta teha. Otsime pigem siit tervise põhjaviijat
16. märts 2015, 12:15
Mul suitsetas ka aga jättis 60 aasdtaselt maha ja elas veel 30 aastat
KOMMENTAARID (35)