ELUIGA SÕLTUB HOOLDUSEST: «Panni võib kergesti ära rikkuda ülekuumenemine, lusika või kahvliga kraapimine ning ka nuustiku tugeva poolega pestes võib katte kiiresti läbi kulutada,» hoiatab Radisson Blu Sky hotelli peakokk Irena Dmitrieva oma roostevabast terasest kodupanni (vasakul) ja teflonilaadse pinnakattega tööpanni (paremal) näidates. Foto: Mati Hiis
Toiduuudised
15. november 2014, 16:00

Kuidas valida panni: igapäevaseks kokkamiseks eelista paksu põhjaga panni (5)

"Igapäevaseks kasutamiseks tasub valida paksema põhjaga pann, aga kui te ainult korra nädalas süüa valmistate või põhiliselt piirdute vaid toidu soojendamisega, siis sobib pigem õhukese põhjaga pann. Aga viimaste eluiga on mõnevõrra lühem," ütleb Helin Vesk kauplusest Home & Gourmet.

Panni esmase valiku paneb paika pliidi tüüp, sest näiteks induktsioonpliit nõuab spetsiaalset panni, mille põhi reageeriks magnetiga. Seejärel mõelge, mille jaoks te panni põhiliselt kasutada plaanite. Neile, kes tahavad vaid ruttu midagi lauale saada, sobivad Helini sõnul kõige paremini nakkumatu kattega pannid. Harvad pole tema sõnul needki juhud, kus keegi küsib kas roostevabast terasest või malmist panni.

"Käes tundub malm raske ja mõni siis ka loobub. Profiköökide kokad aga eelistavad roostevabast terasest panne – need on hügieenilisemad ja ei kulu nii kiiresti ära," tõdeb müüja.

Samas ostavad profikokad ka õhukese põhjaga panne.

Kui pikk on panni eluiga?

"Raske öelda, sest kõik oleneb kasutamissagedusest, samuti mängib rolli see, kas inimesel on üks või mitu panni. Intensiivsel kasutusel peaks pann umbes poolteist aastat vastu pidama, kuid tema eluiga võib olla ka üks päev. Näiteks liiga suurel kuumusel võib keraamilise kattega panni ühe korraga läbi põletada," hoiatab Helin.

"Kindlasti rikub panni nõudepesumasin – isegi kui on lubatud seda masinas pesta, ei tasuks seda teha."

Lihtsustamaks poes orienteerumist, jaotasime pannid sisemise kattematerjali alusel rühmadeks.

Malmpann

Pann küll soojeneb kauem, aga pärast hoiab temperatuuri pikemalt. "Pann sobib küll kõikidele pliitidele, aga keraamilisel pliidil peab siiski ettevaatlik olema, kuna malm on raske," ütleb Helin.

Malmpann vajab ka nii-öelda sissetöötamist, sest iga korraga võtab see üha vähem külge. "Pärast pesemist aga tuleks pann kindlasti õliga kokku määrida ja kui õlikord hakkab ära kaduma, tuleks pann paksu rasvaine või õliga kokku määrida ning paariks tunniks keskmise kuumusega ahju panna," õpetab Helin.

Graniitkattega pann

Graniitkivist südamikuga pannil on õhem alumiiniumkihiga põhi, kuid see pole siiski alumiiniumpann. Pannil võib kasutada ka metall-labidat, kuigi eelistada võiks siiski puidust või melamiinist (plasti liik) tööriistu. "Graniitkattega pann sobib inimestele, kes soovivad looduslikumat õhkkonda, mille graniidisäbruline pannipind tekitab," lausub müüja.

Nakkumatu kattega pann

"Need pannid sobivad kõikidele pliitidele. Käepide pole neil küll ahjukindel, aga tavaliselt kattega panne ei soovitatagi ahju panna, kui siis ainult metallkäepidemega ja maksimum 150 kraadi juurde," lausub Helin.

Võimalusel tuleks panni puhastada ainult pabersalvrätikuga. Kui sellest ei piisa, võib pesta sooja veega ning kui see ka ei aita, siis alles nõudepesuvahendit kasutada. Seda seepärast, et kergelt õlisena püsib panni kate kauem terve. Tefali nakkumatu kattega panne on tugevdatud titaaniumi mineraalidega, et kate peaks ühtlasi vastu metall-labidale ja lusikale. "Kindlasti ei või nende peal aga noaga lõigata," märgib Helin.

Peale selle on nende põhja roostevaba terasega tugevdatud.

Helin Veski sõnul on nende üks müügiliidreid Tefali nakkumatu kattega pann. "Mõni küll ütleb, et poole aastaga on pann läbi, aga pärast tuleb välja, et seda kasutatakse hommikust õhtuni ja seitse päeva nädalas," tõdeb ta, et niiviisi kulubki pann kiiresti ära.

Roostevabast terasest pann

Läbini metallist pannil puudub sisepinnal lisakate. Topeltpaks põhi sobib kõikidele pliitidele ja käepide kannatab ahjukuumust. Pann ei karda kriimustamist. "Kindlasti vajab roostevabast terasest pann natukene vilumust. Kasutades tuleb lasta pann hästi kuumaks, siis panna pannile suuremas koguses rasvainet ja see ka kuumaks lasta, siis keerata temperatuur natuke madalamaks ja alles siis panna toit pannile," hoiatab Helin, et vastasel juhul hakkab pann külge võtma.

Liha praadimiseks sobib selline pann tema sõnul väga hästi, aga igapäevast omletti või muna ta sellega praadida ei soovita, selleks võiks ikka kattega pann olla.

Keraamilise kattega pann

See on alumiiniumpann, millel on sees keraamiline kate, mis olenevalt ettevõttest on kas hall või valge. "Keraamiline kate on teiste pannide sisemusest natuke looduslikum, samas kannatab see kõrgeid temperatuure. Toiduvalmistamisel siiski ei tasuks maksimumtemperatuuri kasutada, muidu hakkab pann külge võtma," hoiatab Helin, et kannatamatu inimene võib panni vale temperatuuriga kergesti ära rikkuda.

Kinnivõtmise koha pealt võib muretum olla titaaniumkattega panni kasutades.

"Igas kodus võiks olla kaks panni – üks, mis kannatab tugevat kuumust ja teine igapäevaseks kasutuseks."

Radisson Blu Sky hotelli peakokk Irena Dmitrieva tõdeb, et kui õhukese põhjaga pannil kipub toit kõrbema, siis paksu põhjaga pannile võib mingil hetkel jätta söögi järelvalmima. Seetõttu kulukski kodus ära kaks panni, üks näiteks liha ja teine muna praadimiseks.

Eelkõige tuleb panni valides lähtuda siiski pliidist. "Gaasipliidil, kus kuumus on äkilisem ja see pole nii ühtlaselt jaotunud kui elektripliidi puhul, võib õhema põhjaga pann kiiresti deformeeruda," lausub kokk. Gaasipliidi puhul kehtib reegel: mida suurem on panni läbimõõt, seda paksem olgu põhi.

"Induktsioonpliit nõuab panni, millel on spetsiaalne magnetiseeruv põhi, sest kui pann pliidiga korralikult ei haaku, lülitub pliit välja ja süüa ei saagi," tõdeb Irena. "Keraamilise pliidi nagu ka elektri- ja induktsioonpliidi puhul peab pannipõhi olema hästi sirge. Osa panne on natuke kumerad ja piisab vaid millimeetrist, et see pann enam korralikult ei haakuks."

Mis pinnakatetesse puutub, siis teflonilaadse ja keraamilise kattega pannid on mugavad kasutada ja pesta, aga need ei kannata ülekuumenemist ega kriipimist, teab kokk. "Liha praadimisel, kus pann tuleb hästi kuumaks ajada, on mõistlikum kasutada malmpanni, mustast terasest ehk plekkpanni või roostevabast terasest panni," soovitab Irena.

"Need pannid aga kipuvad uuest peast natuke kapriissed olema. Muna praadimisel võib alguses muna sinna kleepuda ja on tükk tegemist, et panni puhtaks saada. Mida rohkem nende pannidega aga töötada, seda kasutajasõbralikumaks need muutuvad."

Irena on oma kodus juba kümme aastat kasutanud hästi paksu põhjaga roostevabast terasest panni, kuid maakodus puuküttega pliidil eelistab ta malmpanne. Hotelliköögis on tal aga iga pliidi ja toidu jaoks erinev pann. "Enamik neist on teflonilaadse sisepinnaga. Liha aga küpsetame kas grillil või grillpannil."

Kuigi peakoka enda kodupanni hind jääb umbes saja euro kanti, saab korraliku panni tema sõnul kätte ka 25–45 euroga. "Malmist, roostevabast ja mustast terasest ning vasest pannid on sisuliselt eluaegsed. Telfonilaadse pinnakattega pannide eluiga oleneb aga kasutaja hoolsusest – nad võivad vastu pidada ainult kaks aastat, kuid ka isegi kümme aastat," räägib Irena.

"Panni valimist võib võrrelda auto ostuga."

"Panni ostmine on investeering, mida tuleb hoolega kaaluda. Paljudes köökides on pann isegi sisustuselement ehk siis sellel peab olema ka välimust," ütleb 2010. aastal Eesti parimaks kodukokaks tunnistatud Erlis Schönberg ja võrdleb panni valimist auto ostuga.

Ehk tuleb teada, kas seda on vaja gaasi, elektri või mõne kolmanda pliidi jaoks ning mitut inimest sellega toita tuleb.

"Kui väike pere suure panni peal oma kahte muna praeb, kärssab ülejäänud pann kuuma käes ning see kahjustab mittenakkuvat pinda," toob täna eeskätt maitsemeelelahutajana tuntud Erlis välja ühe praadijate tüüppatu.

Teine on see, et kui toit on valmis tehtud, visatakse pann kohe kraanikaussi ja lastakse vesi peale. "Ka kraanist tulev soe vesi on jahedam kui pann, aga külm vesi täielik mõrv – pann saab šoki ja metall tõmbub kõveraks," soovitab Erlis lasta pannil enne puhastamist maha jahtuda.

Reeglina tema sõnul piisab, kui pann vaid leige veega üle lasta. "Aga kui pann on kuivanud, siis tilk õli peale ja üle panni tõmmata – see pikendab tema eluiga, just nagu autolgi."

Teflonpannid saavad kolmanda surmahoobi kapis või sahtlis, kui nad üksteise otsa või sisse laotakse.

Induktsioonpliidile mõeldud vokkpanni peab Erlis aga puhtaks tarbija petmiseks. "Vokkpann on kumer, kuna ta on mõeldud kasutamiseks suure gaasileegiga pliidil, et kuumus oleks ka külgede peal ja küpsetamine toimuks lühikest aega. Aga inimesed ostavad poest täiesti lameda põhja ning natukene kõrgemate äärtega niinimetatud vokkpanni ja hakkavad vokkima. Selle asemel võiks potti kasutada, poti põhi on ju laiem," räägib ta.

Nagu Irena, piisab ka Erlise meelest kodus kahest pannist. "Lihasõbral võiks olla üks korralik malmpann ning teine natukene kõrgema äärega soustipann," ütleb kokk, kellel endal on kodus seitsmendat aastat ainult üks – paksu põhjaga metallpann.

Erlis arvab, et korralike pannide hinnad algavad 50 eurost. "Saab ka odavamalt, aga seda rohkem peab panni eest hoolitsema," ütleb Erlis.

Panni eest 125 eurot

Home & Gourmet üks kallemaid panne on Itaalia ettevõtte Lagostina roostevaba terasest pann 24 cm, mis maksab 125 eurot. Miks nii kallis? "Suurus mängib kindlasti rolli ja ettevõtte nimi ka," ütleb Helin, et siinkohal on tegemist väikese pereettevõttega.

Peale selle on pannil viiekihiline põhi, mis hoiab kaua soojust ning jaotab selle ühtlaselt. Tavaliselt on roostevabast terasest pannidel kolmekihiline põhi.

Poodi minnes võta kindluse mõttes magnet kaasa!

Tallink Spa & Conference hotellis paikneva restorani Nero peakokk Andrus Laaniste tuletab meelde, et erinevast materjalist pannid sobivad erinevatele pliitidele. "Näiteks alumiiniumpann ei hakka induktsioonpliidil tööle. Tihti võib pannil küll kirjas olla, et teda saab ka induktsiooni peal kasutada, kuid tegelikult see nii pole," tõdeb Andrus, kes on 13 aasta jooksul mitmeid panne poodi tagasi saatnud.

Seepärast soovitab ta induktsioonpliidi omanikel poodi minnes magnet tasku pista ja proovida, kas see jääb panni põhja külge kinni või mitte. Ja kui ei, siis jätta ost tegemata.

"Alumiinium on hea soojusjuht, see on kerge, kuid samas deformeerub kuumaga ega reageeri magnetile. Valuraud jällegi reageerib sellele, aga on raske," kinnitab Andrus, et igal materjalil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.

Kõige korralikumad ja paraku ka kõige kallimad on tema sõnul igasugustest põnevatest sulamitest pannid. "Valualumiiniumpann on kerge ja selle pind ei kooru maha, aga ka hind jääb saja euro ringi," ütleb Andrus ja tuletab meelde, et peale panni materjali on oluline ka pliidiplaatide diameeter.

"Väike pann ei pruugi induktsioonpliidil suurel soojendusaugu peal tööle hakatagi. Samas väikese augu peal soojeneb suurest pannist ainult keskkoht. Aga kui sul on hea paksu pinnaga pann, jaguneb kuumus ühtlaselt ja võib-olla teeb see oma töö isegi ära."

Kodus on Eesti ühel hinnatumal kokal kaks erineva diameetri ja servakujuga teflonpanni, üks roostevabast terasest ja üks mingist edevast sulamist, mis näeb välja nagu malm, aga on kergem. "Pannide puhul on oluline, et sa tead, kuidas neid kasutada: üks teeb väga hea pannkoogi, aga teine tõmbab koogi alati kinni," märgib Andrus.

Kui kaua üks korralik pann siiski vastu peab? "Vanaema oma pidas terve elu vastu. Valuraua pann läheb küll kumeraks, aga kui kasutad seda puupliidi peal, siis so what. Raudpannid kipuvad rooste minema, kui nad niiskust saavad ning neid tihti ei kasuta. Seepärast ongi vaja panne korralikult hooldada," ütleb kokk.

"Aga kui panni seest hakkab materjal ikka ära kooruma või põhi läheb kumeraks, siis kahjuks läheb selle tee sinust tavaliselt lahku. Kui pann panna tulisele pliidile kärssama, ega tal siis pikka eluiga ole," ütleb Andrus.