Geeniuste toitumisharjumused: mida süüa, et targaks saada? (4)

Muusik Louis Armstrong jõi regulaarselt seedimist soodustavat glütseriini ja mee segu. Enne esinemisi ei söönud ta kunagi, pärast aga piirdus alati kas hotellis pakutavaga või tellis midagi mõnest hiinakast. Lisaks ubadele ja riisile armastas Armstrong Hiina kööki. Samuti suitsetas ta avalikult kanepit ja tarvitas korrapäraselt kõhulahtistit.

Kunstnik Pablo Picasso kannatas aastaid tusatuju all ja tema tüdruksõber Fernande oli veendunud, et põhjus peitub mehe veidras dieedis. Picasso oli hüpohondrik ja kartis kõikvõimalikke tõbesid ning sõi seepärast ainult köögivilja, kala, riisipudingit ja greipe. Joogiks sobisid vaid mineraalvesi ja piim. Pole ime, et tuju kehvaks kiskus!

Steve Jobs – ekstreemse taimetoitluse näide

Üheks ajaloo kuulsaimaks leiutajaks nimetatud Nikola Tesla nautis iga päev oma lõunaeinet New Yorgis asuvas Waldorf-Astoria hotellis. Enne saabumist helistas ta hotelli, et tema laule pandaks 18 salvrätti, millega ta kõik söögiriistad, taldrikud ja klaasid üle poleerida saaks. Kui Teslale toitu serveeriti, arvutas ta, mitu kuupmeetrit suppi või desserti ühes kausis või pokaalis parasjagu sisaldub. Teadlase enda sõnul olid need rituaalid talle hädavajalikud, vastasel juhul olnuks toidu nautimine võimatu.

Liha kõrvaldasid oma menüüst näiteks üks 20. sajandi suurimaid teadlasi Albert Einstein ning viljakaimaid leiutajaid Thomas Edison ja Nikola Tesla. Juba sajandeid varem puudus liha gravitatsiooniseaduse "isa" Sir Isaac Newtoni, politiik ja leiutaja Benjamin Franklini ning kunstnik Leonardo da Vinci laualt.

Kuna ei ole teada, miks nimetatud suurkujud taimetoitlaseks hakkasid, võib kahtlustada, mõndagi neist sundis elu ise loobuma lihast – seda oli vähe saada ja hind polnud just taskukohane.

Taimetoitlase äärmuslik näide on aga arvutiguru Steve Jobs: mees rääkis, et sõi kord nii palju porgandeid, et tema nahk võttis oranži jume (see pole, muide, sugugi võimatu!) ning 1977. aastal, kui loodi tema superfirma Apple, püsis mees terve kalendriaasta puuviljadieedil. Samuti meeldis talle aeg-ajalt süüa nädalate kaupa üht ja sama toitu, näiteks juua smuutisid või siis – mis ei kõla just üllatavalt – mugida õunu (apple inglise k. – toim.)!

Rohkem šokolaadi tähendab rohkem Nobeli auhindu?

Kellegi jaoks pole vist saladus, et šokolaad (mida suurema kakao sisaldusega, seda parem) tuleb kasuks nii füüsilistele kui vaimsetele võimetele. Kas võib väita, et kui tahad kandideerida Nobeli auhinnale, asu aga kahe suupoolega šokolaadi sööma?

Doktor Franz H. Messerli viis läbi uurimuse, milles võttis vaatluse alla šokolaadi söömise harjumused eri riikides. Ta jõudis järeldusele, et kolm enim šokolaadi tarbivat riiki – Šveits, Rootsi ja Taani – on ühtlasi ka kõige rohkem Nobeli auhindu koju toonud. Samas tõdes doktor, et me ei saa järeldada, et šokolaad teeb inimesed targaks: võib-olla tarbivad targad inimesed lihtsalt rohkem šokolaadi!

"Söö toitu. Mitte liiga palju. Peamiselt taimi," on öelnud kirjanik Michael Pollan. Näib, et tal on tuline õigus. Enamik maailma rahvastikust ei ole geeniused ega saa selleks ilmselt ka šokolaadi süües, kuid kindlasti saab igaüks elada tervislikumalt ja tunda end paremini, pöörates tähelepanu oma toitumisharjumustele. Ehk teisisõnu – mida vähem poolfabrikaate, rämpstoidust rääkimata, seda parem.

Kõht meelemürke pidevalt täis

Inglise poeet Wystan Hugh Auden alustas igal hommikul amfetamiiniga ning õhtusnäksina läksid käiku rahustid. Ka Prantsuse kirjanikul Jean-Paul Sartre’il kulunud iga päev ligi paarkümmend tabletti amfetamiini.

20. sajandi tuntumaid matemaatikuid Paul Erd?s armastas kofeiini ja speed’i. Kui ta sõbra survel meelemürkidest kuu aega puhkas, ei suutnud ta ka tööd teha. Kui 30 päeva täis tiksus, ütles ta oma harjumuste juurde naastes sõbrale: "Sa hoidsid maailma matemaatika arengut kuu aega kinni!".

Vaata ka 27. septembri Õhtulehte