13 müüti toitumisest, mis teevad sind paksuks ja haigeks (9)

1. Munade söömine on tervisele kahjulik

Munad on halva kuulsusega kõrge kolesteroolisisalduse tõttu. Tõsi on see, et munade söömine ei tõsta mitte halva, vaid pigem hea kolesterooli taset.

Seega tuleks pigem tähelepanu pöörata, et multivitamiiniks kutsutud munad on inimese jaoks üsna kasulik toit: need sisaldavad hulgaliselt valku, tervislikke rasvu, vitamiine, mineraale, antioksüdante. Samuti on munad suurepärased B4-vitamiini allikad, seda ajule vajalikku vitamiini ei saa 90% inimestest toidult piisavalt.

Ka on tõestatud, et muna söömine hommikuti aitab teiste hommikusöökidega võrreldes paremini kaalust alla võtta.

2. Kalor on kalor

Neile, kes soovivad kaalu kaotada, räägitakse reeglina, et kulutada tuleb rohkem kaloreid kui tarbida. Kuid – kõik kalorid ei ole võrdsed, seega pole vähemtähtis see, mida sa sööd. Lisaks võib toit mõjutada hormoone, mis reguleerivad jällegi, kui palju inimene sööb ja kui palju kaloreid suudab kulutada.

Parim näide, et kõik kalorid pole võrdsed, on valgud. Valgu söömine võib kiirendada ainevahetust ja vähendada söögiisu võrreldes rasvast või süsivesikutest saadud sama kalorite hulgaga. Ka aitavad valgud suurendada lihasmassi, mis omakorda aitab rohkem kaloreid kulutada puhkeolekus.

3. Küllastunud rasv on ebatervislik

Inimesed on aastakümneid uskunud, et küllastunud rasvade tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Mitu värskemat uuringut tõestavad vastupidist.

2010. aastal avaldatud 21 varasema uuringu analüüsi hõlmava teadustöö põhjal ei leitud mingisugust seost küllastunud rasvade tarbimise ja südamehaiguste riski vahel.

Inimeste arvamus võib tuleneda tõigast, et küllastunud rasv tõstab hea kolesterooli taset ning tõstab halva kolesterooli suurte osakeste hulka. See on aga tegelikult hea, sest kahjulikud on halva kolesterooli väikesed, kergesti veresoonte seintele haakuvad osakesed.

Seega – ei ole mingit põhjust karta võid, liha või kookosõli – need toidud on tervislikud.

4. Suures koguses valku on tervisele kahjulik

Paljud usuvad, et valgurikas toit kahjustab luid. Suurenenud valgu tarbimine võib lühiajaliselt küll suurendada kaltsiumi eraldumist luudest, kuid pikaajalised uuringud näitavad vastupidist ehk suuremas koguses valku on uuringute järgi seostatud luude suurema tiheduse ja väiksema luumurdude riskiga vanemas eas.

Lisaks on müüt seegi, et valk suurendab neerude koormust ja soodustab neerupuudulikkuse teket. Tegelikkuses peaksid valgu tarbimist vähendama inimesed, kel on juba välja kujunenud neerupuudulikkus. Tervetele inimestele on valk ohutu, vähendades koguni diabeedi ja kõrge vererõhu ehk kahe suure neerupuudulikkuse riskifaktori ohtu.

Kõrge valgusisaldusega toidusedel aitab suurendada lihas- ja vähendada rasvamassi ning on seeläbi seotud ka väiksema südamehaiguste riskiga.

5. Kõik peaksid sööma südamesõbralikke täisteratooteid
Täistera-nisutooteid on tervislikud, kuid nisu on toidulaual suurim gluteeniallikas ning päris paljudel inimestel võib olla gluteenitalumatus ehk neil võivad tekkida täisteratooteid süües seedeprobleemid, valud ja puhitused, väsimus. Samuti võib see kahjustada nende seedekulglat.

6. Kohv on tervisele halb

Kohvil on tervislikult toitujate seas üsna halb kuulsus. Seda aga asjata - kuigi kohv tõstab vererõhku, näitavad uuringud, et mõnede teiste tõsiste haiguste riski võib see vähendada.

Nii on leitud, et kohvijoojatel on 67% väiksem teise tüübi diabeedi risk, palju väiksem risk haigestuda Alzheimeri ja Parkinsoni tõppe ning kuni 80% väiksem maksahaiguste risk. Ka kiirendab kohv ainevahetust ning parandab treeningsooritust 11-12% võrra.

Kofeiin võib parandada tuju, mälu, reaktsioonikiirust ja üldist ajutalitlust. Lisaks sisaldab kohv rohkelt antioksüdante.

Kui kohvi joomine sulle mingil põhjusel ei sobi, võid selle asendada rohelise teega – see sisaldab vähem kofeiini, kuid mõjub tervisele sarnaselt.

7. Liha söömine on halb

Kaasajal otsitakse terviseprobleemidele põhjust toitudest, mida on alati söödud. See ei tundu aga loogiline, sest näiteks liha on inimesed on söönud juba miljoneid aastaid.

Tõsi, haigustega on seostatud töödeldud punast liha ehk näiteks vorste ja viinereid. Sama ei kehti aga töötlemata punase liha kohta.

Seoseid luuakse ka punase liha ja vähiriski vahel, kuid selle taga peitub pigem liha kõrbemiseni praadimine kui liha ise.

Ei tohi unustada, et liha on toitev, sisaldab vitamiine, mineraale, häid valke, tervislikke rasvu ja paljusid muid toitaineid, mis on meie kehale ja ajule vajalikud.

8. Kõige tervislikum toidusedel on rasvavaene ja süsivesikurikas.

Alates 1997 aastast on Ameerikas soovitatud süüa vähe rasva ja palju süsivesikuid ning umbes samal ajal algas ka rasvumisepideemia.

Seda illustreerib üks uuring, mille käigus pidid 48 835 naist üle minema kas rasvavaesele toidusedelile või jätkama standardse lääneliku toitumisega. 7,5 aasta möödudes kaalus rasvavaeselt toitunud grupp keskmiselt vaid 0,4 kg vähem kui ülejäänud naised, ka ei täheldatud neil südamehaiguste või vähi suuremat esinemissagedust.

9. Töödeldud seemne- ja taimeõlid on tervislikud

Mõnede uuringute andmeil alandavad polüküllastumata rasvad südamehaiguste riski, sestap soovitatakse suurendada soja-, päevalilleseemne- ja maisiõli tarbimist.
Oluline on aga mõista, et on olemas eri tüüpi polüküllastumata rasvad, peamiselt oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped.

Kui oomega-3 saab kalast ja rohusööjatelt loomadelt, siis oomega-6-rasvhappeid töödeldud seemne- ja taimeõlidest. Meie organism vajab neid kahte omavahelises tasakaalus, kuid paljud söövad liiga vähe oomega-3 ja liiga palju oomega-6 rasvhappeid.

Uuringute järgi suureneb organismis põletike tekke oht, kui oomega-6 rasvhappeid liiga palju tarbida. See omakorda võib põhjustada paljusid tõsiseid haigusi. Ka võivad seemne- ja taimeõlid suurendada südamehaiguste riski.

Ehk siis - parem on tarbida oomega-3 rasvhappeid ning hoida töödeldud seemne- ja taimeõlidest eemale. Samas sisaldavad näiteks kookos- ja oliivõli vähe oomega-6 ning on seetõttu väga tervislikud.

10. Madala süsivesikusisaldusega dieet on ebaefektiivne ja kahjulik

Madala süsivesikusisaldusega dieedid on olnud pikka aega populaarsed, kuigi toitumisteadlased on nendest sageli suure rasvasisalduse tõttu halval arvamusel.
Alates 2002. aastast on süsivesikuvaese dieedi mõju tervisele uuritud enam kui 20 korda. Tulemused näitavad, et see alandab vererõhku, soodustab kaalulangust, suurendab hea kolesterooli ja alandab halva kolesterooli taset rohkem kui rasvavaene dieet ja alandab vere suhkrutaset. Seda dieeti on võrreldes rasvavaese dieediga ka kergem jälgida, sest kõht ei ole pidevalt tühi.

11. Kõik peaksid vähendama soolatarbimist

Liigne soolatarbimine tõstab vererõhku ja võib nii soodustada südamehaiguste teket. Enamik inimesi sööb päevas umbes 3400 mg soola, kuid ametlike soovituste järgi võiks päevane soolatarbimine jääda 1500-2300 mg piiresse (see on kolmveerand kuni 1 tl).

Soolatarbimise vähendamine võib aidata kõrge vererõhuga inimestel alandada vererõhku. Tasub aga meeles pidada, et kõrgenenud vererõhk ise on vaid riskifaktor, mitte haiguse põhjus. Soolatarbimise piiramine ja südamehaiguste või surma risk pole uuringutes kinnitust leidnud.

Küll on aga uuringud näidanud, et liiga vähene soolatarbimine võib olla kahjulik, suurendades riski teise tüübi diabeediks.

Ehk siis, üldises plaanis ei ole tervete inimeste vajaduse kohta soolatarbimist vähendada mingeid tõendeid.

12. Suhkur on halb, sest annab tühje kaloreid

Suhkur annab palju kaloreid ega sisalda vajalikke toitaineid. Selle söömisel võib olla tõsiseid tagajärgi ainevahetusele, mis põhjustab kiiret kaalutõusu ja ainevahetushäire - suure fruktoosisisalduse tõttu paneb suhkru tarbimine meid veelgi rohkem sööma ja teeb seeläbi ka paksuks.

Kuid – tasub meeles pidada, et see käib vaid valges suhkrus sisalduva fruktoosi, mitte puuviljades sisalduvate naturaalsete suhkrute kohta.

13. Rasv teeb paksuks

See, et rasv teeb paksuks, tundub loogiline. Samas ei ole see nii lihtne - kuigi rasv annab ühe grammi kohta rohkem kaloreid kui valgud või süsivesikud, ei tee rasvarikas toitumine inimesi tegelikult paksuks.

Asi on selles, et kui süüa korraga palju süsivesikuid ja rasva, teeb see sind küll paksuks, kuid mitte rasva pärast. Uuringud näitavad nimelt, et rasvarikas süsikuvaene toidusedel aitab palju paremini kaalust alla võtta kui rasvavaene toit.