Külmkapis kord majja: nii säilib toit hoopis kauem

Kuigi termomeeter kinnitab, et külmkapis on piisavalt külm, erineb siiski temperatuur kapi eri osades, sõltuvalt sellest, kui kaugele jääb külmaelement ning kui sageli külmiku ust avada.

Nii pole ime, et pannes näiteks hakkliha ukseriiulile kui kapi kõige soojemasse kohta, võib see riknema hakata.

Ehk teisisõnu: külmiku ebaotstarbekas kasutus tähendab nii toidu, raha kui energia raiskamist, vähendades ühtlasi soovi kodus kokata.

Koduseski külmikus tasub paigutuspõhimõtete loomisel spikerdada restoranidelt ja teistelt toiduga tegelevatelt ettevõtetelt, kus on purkide-karpide paigutamisel külmikusse arvestatud nii kasutusmugavust kui terviseohutust.

Pungil täis külmikus tekivad "soojataskud"

Üks põhimõte, mille järgi profid toiduaineid kappi paigutavad, on see, kui kõrgel temperatuuril neid enne söömist keeta või küpsetada tuleb.

Need, mis enam kuumutamist ei vaja (näiteks valmistoidud) pannakse kõige ülemistele riiulitele ja kõige alumistele jäävad kõige suuremat kuumust nõudvad toiduained, näiteks liha.

Selline paigutus aitab vältida toiduainete saastumist – juba valmis tehtud toit ei puutu kokku veel toore lihaga.

Paljud puuviljad, näiteks õunad, pirnid, ploomid ja melon toodavad külmikus edasi etüleeni, mis aitab neil küpseda. Paraku soodustab etüleen ka paljude köögiviljade küpsemist, muutes nii nende värvi kui maitset. Kunagi ei tasu külmkappi panna tomateid, seal kaotavad nad nii oma maitse kui lõhna.

Samuti on külmik liiga niiske sibulate, mitmesuguste kõrvitsate ja kartulite jaoks – parem hoia neid kusagil mujal pimedas jahedas kohas.

Kui pesed puuviljad ära enne külmikusse panekut, ära unusta neid hoolikalt kuivatada, siis nad ei too kappi liigset niiskust.

Tähtis on külmikut mitte liiga täis kuhjata. Vastasel juhul ei pääse külm õhk piisavalt ringlema ja tekivad "soojataskud".