Head nõuanded: vabane sundsöömisest

Q Teadvusta oma vajadusi. Me sirutame käe söögipala poole sageli ka siis, kui kõht pole üldse tühi. Põhjuseks on sees näriv uss: rahulolematus, ärritus, tühjus, üksildus vms. Ja sügavamale minnes leiame eest hirmu, et meid võidakse hüljata või ei armastata piisavalt või me polegi armastust väärt. Turvatunde ja sisemise tühjuse täitmiseks sobib aga hästi rammus amps.

Aga kui selsamal hetkel, mil käsi sirutub koogi järele, peatud, oled tõeliselt kohal ja pöörad tähelepanu iseenda sisse, siis suudad mõista, kas oled tõeliselt näljane või hoopis väsinud, kas tahad süüa või hoopis kallistada ja sülle pugeda.

Võib-olla sa ei tahagi maiustust, vaid tunnet, et sul on lubatud tunda end hästi ja oled naudingut väärt?

Q Kuula keha. Just keha ütleb, kas koged parasjagu nälga või on kõht täis; keha kuulates märkad vahet mõnusal söögijärgsel rahulolul, mil keha lööb nurru, ja kurguni täis oleku tundel, mis vajutab su vastu maad. Kui sa oma keha ei kuula, on kõik sundsöömise lõpetamise katsed määratud läbikukkumisele.

Q Harjuta kohalolekut. Selline pidev enese teadvustamine pole lihtne. Esiteks saad sa teadlikuks asjaoludest, mis võivad teha haiget ja meenutada minevikust midagi, mida sugugi mäletada ei taha. Teiseks vajab niisugune igal hetkel iseendas kohal olemine igapäevast harjutamist, enesedistsipliini.

Q Uuri ja väljenda oma tundeid. Kui me oma tundeid ei teadvusta, vaid tõrjume neid ja püüame nad kuskile sügavale enda sisse peita, siis hakkavad tunded me elu juhtima – hirm tõmbab ligi hirmutajaid, viha kutsub esile vihapurskeid.

Pema Chödrön ("Kui kõik variseb kokku") kirjutab, et negatiivne tunne pole mitte halb uudis, vaid väga selge hetk, mis näitab, millistes kohtades hoiame end tagasi. Sellised hetked õpetavad meid elavnema ja tähelepanelik olema. Need on kui sõnumitoojad, mis selgitavad hirmuäratava täpsusega, kuhu oleme takerdunud. Millist tunnet sa tunda ei taha? Mida püüad söögiga tuimastada?

Q Uuri oma söögiga seotud mõtteid ja uskumusi. Ole valmis tegelema ka ebamugavate teemade ja vanade valudega iseenda sees. Ära klammerdu järjekordse uue dieedi või treeningukava külge! Ära materda ega süüdista end, sest ka see on põgenemine.

Q Kui vaja, otsi abi – pöördu psühholoogi või terapeudi poole. Psühhoteraapias on võimalik peidetud tunnetele jälile saada. Kui uurime mis tahes üles kerkivat tunnet uudishimulikult ja leebelt, siis tunne leeveneb ja lahustub. Kui sa ei kasuta toitu enda väljalülitamiseks, siis tunned sa end tegelikult elusamana. See, mida otsime – armastus, austus, kaastunne – pole koogitükis ega vanillijäätises, otsitav on me sees. Ja ühel päeval märkad rõõmuga, et sa ei vaja toitu selleks, et end armastatuna ja väärtuslikuna tunda. Sa õpid end usaldama. Sa õpid märkama, et ümberringi on piisavalt tähelepanu ja armastust ka sinu jaoks. Siis ei pea sa end rangete reeglitega piirama ega punkte kokku arvutama. Sa ei pea end muutma, sest oled täiuslik.

Lugu ilmus originaalis 2012. aasta oktoobri  ajakirjas Tervis Pluss.