ÕHTUSÖÖK KIIRESTI LAUALE: Isegi kass teab, et perenaine Eli Pilvel leidub sügavkülmas midagi head. Foto: Teet Malsroos
Toiduuudised
28. september 2014, 10:00

Kodukoka salarelv: külmutatud valmisroad (1)

"Asjatundjad peavad igapäevase söögitegemise hõlbustamiseks külmutatud koduste valmisroogade tagavara kodukoka efektiivseimaks salarelvaks. Seda nii aja- kui ka rahakulu silmas pidades," lausub Maire Suitsu. Kohaliku kokanduskirjanduse grand old lady on isegi viimased paar aastat säilitanud valmistoitu portsjonite kaupa sügavkülmas.

Maire Suitsu sõnul on valmistoitude sügavkülmutamine läänemaailmas hästi levinud ning iga sealne ettenägelik kodukokk mahutab oma kuuplaani ühe või kaks külmutamispäeva.

"Sageli osalevad selles ka pereliikmed või sõbrad-tuttavad. Ning mitmes Lääne-Euroopa riigis võib soovi korral tellida koju teenindaja, kes täidab külmutuskambrid tellijale meelepäraste roogadega," räägib Suitsu.

Toit ei reeda, et on sügavkülmutatud

Tallinlanna Eli Pilve jõudis valmistoidu valmistamiseni aastate eest iseseisvat elu elama hakates.

"Avastasin üsna ruttu, et toidule kulub ebamõistlikult palju raha. Kuna mu ema on alati kokkuhoidlikult väga maitsvat sööki teinud, siis leidsin, et see peab minugi puhul õnnestuma," meenutab ta.

Pilvele on kokkamine väga südamelähedane ning suure osa toorainest muretseb ta turult. Et seal iga päev käia ei jõua, kujunes iseenesest nii, et hakkas kord nädalas kogu eelolevaks nädalaks toitu varuma.

"Alguses vajas see paberil plaani paika panemist, et mida ja millal ning kui palju siis järgneval nädalal söön, aga nüüd olen juba nii vilunud, et menüü kujuneb jooksvalt, vastavalt sellele, mida parasjagu saada on," lausub Pilve, et raha kulub nii tunduvalt vähem.

Pilve teeb söögid valmis nädalavahetustel. Näiteks keedab ta suure potitäie suppi, millest osa säilitab tavalises külmikus, teise osa või rohkem sügavkülmas. Ja kotlettide puhul küpsetab ta kas kõik valmis ja sügavkülmutab osa või sügavkülmutab osa tainast ja küpsetab hiljem edasi.

Suitsu on samuti viimastel aastatel oma kaheliikmelisele perele lõunasööki valmistanud korraga suuremal hulgal ning seda siis portsjonitena sügavkülmas säilitanud.

"Külmutamise-sulatamise-ülessoojendamisega lepivad suurepäraselt paljud road: hakk-kotletid ja pikkpoisiviilud, kergelt läbikuumutatud hakkliha kastme jaoks, pilaff, värskekapsa-hakklihahautis, liha-riisitäidisega pannkoogirullid, keedetud riis, ahju- või pajapraed, küpsekana, hautatud hapukapsas ja üht-teist muudki," loetleb ta.

Pilve sulatab toitu võimalusel alati tavalises külmikus, aeglasem sulamisprotsess muudab toidu tekstuuri vähem. Mis omakorda tagab, et söögist ei ole hiljem aru saada, et seda on vahepeal külmutatud. Pilve sõnul on külalistele pigem üllatusena tulnud, et ta sulatas just tordi üles.

"Ka pirukad lasen pärast ülessulatamist veel ahjus soojaks ning need maitsevad nagu värsked," kinnitab Pilve ja muigab, et sügavkülmutamise ainus miinus on see, et tema sügavkülmik on lihtsalt liiga väike.

Suitsu soovitabki sulatamiseks võtta pakendi juba eelmisel päeval jahekambrisse või hommikul enne tööleminekut köögilauale, paari tunni jooksul sulatamiseks on hea pista pakend kraaniveega täidetud suurde anumasse.

"Neid lihtsaid reegleid järgides säilitavad teie valmisroad hea maitse ja õige konsistentsi," kinnitab kokanduskirjanduse grand old lady, kes kasutab roogade sulatamiseks ja ülessoojendamiseks mugavat, kiiret ning vähe elektrit tarbivat laua-halogeenahju ehk teisisõnu kuumaõhugrilli.

Hoiab hulga aega kokku

Suitsu sõnul võib eriti vanemale põlvkonnale valmistoidu külmutamine tunduda alles avastamist ootava maailmana.

Selle põhjuseks on mitte just väga kauge minevik, kus liha-kala ja muu lõunasöögiks vajaminev läks poekotist otse patta ja sealt kohe kõhtu. Õnneliku juhuse või tutvuse kaudu hangitud suurem lihatükk pandi Suitsu sõnul kas tervelt sügavkülma või tehti sellest kodustes autoklaavides või tundidepikkuse keetmise abil tavalises külmkapis säilivaid purgikonserve.

"Valmistoidu külmutamine oli ja on paljude jaoks veel praegugi ebaharjumuspärane, kuid uskuge, keerulist pole siin midagi," kinnitab Suitsu. Seda enam, et valmisroogi sügavkülmutades jääb ära igakordne toiduainete ettevalmistamine, aeganõudev küpsetamine-hautamine, toidulõhnade väljaventileerimine, tööpindade koristamine ja nõude pesemine.

"Ehk siis kokkuvõttes märkimisväärne kokkuhoid nii ajas kui ka rahas," kinnitab Suitsu.

Milliseid lõunaroogi tasub külmutada ja mida mitte?

  • Veiseliharibadest või -tükkidest hautisi, nagu strooganov, guljašš või Burgundia pajaroog. NB! Hautisevedelik tuleb veega läbiklopitud jahu või tärklise abil kastmeks paksendada alles vahetult enne serveerimist!
  • Veise- või sealihast pajapraade – suure tükina pruunistatud ja seejärel kaane all väheses vedelikus pehmeks hautatud liha.
  • Kapsarulle ja hakkliha-kapsahautist, hautatud (magushapu) kapsast;
  • hakklihakotlette ja pikkpoissi (viimast paksude viiludena);
  • hakklihapalle (ilma kastmeta);
  • kalahakklihast kotlette, -palle ja pikkpoissi (samuti paksude viiludena);
  • kõikvõimalikke köögiviljakotlette;
  • köögiviljapüreesuppe (juust või muu paksendaja lisage alles uuesti kuumutades).

Seevastu külmutada ei maksa

  • praetud lihalõike, mis muutuvad pehmeks, paneering irdub;
  • kartulitükkidega lihahautisi, need pehmenevad ebameeldivalt;
  • jahu või tärklisega paksendatud kastmeid, mis lähevad sulatamisel tükki või lagunevad komponentideks;
  • kuiva (ilma kastmeta) pastarooga, mis sulatades muutub ebameeldivalt pehmeks.

Allikas: Maire Suitsu