Juust on üks neist piimatoodetest, mida peaksid saama muretult süüa ka need, keda kimbutab laktoositalumatus. Foto: MATI HIIS
Eesti uudised
11. september 2014, 14:48

Kõigist piimatoodetest ei tohi loobuda ka laktoositalumatuse korral (2)

Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on seedetrakti häire, mille korral seedekulglas piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus väheneb või puudub ensüüm täielikult, kirjutab Varvara Vassiljeva, Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog.

Enamasti on see häire pärilik. Aga piima lagundava ensüümi ehk laktaasi puudulikkust või puudumist võib põhjustada ka mõni soolehaigus. Näiteks peensoole infektsiooni või kroonilise põletiku korral, aga ka tsöliaakia diagnoosi saanud haigetel on peensoole sein kahjustatud ning seetõttu tekib selles vähe laktaasi või ei teki seda üldse. Laktoosi imendumise häire esineb veerandil Eesti elanikest.

 

Tervisehäire omapära

Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust: glükoosist ja galaktoosist. Viimane esineb looduses puhtal kujul harva. Laktoosi sisaldavad ainult piim ja piimatooted (kuni 5 protsenti), sh inimese rinnapiim (7 protsenti). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 30–50 protsenti piima energeetilisest väärtusest. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi. Et laktoos saaks imenduda peensoolest verre ja osaleda ainevahetuses, tuleb see lagundada lihtsuhkruteks ehk glükoosiks ja galaktoosiks. Kui laktaasi on vähe või pole seda üldse, ei suuda organism piimasuhkrut lagundada ning see ei imendu verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad selle gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning tekitavad ebamugavustunnet, kõhupuhitusi ja -lahtisust, kõhukorinat ja -valu. Mõnel juhul võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog.

Laktoosi leidub ainult imetajate piimas ning loodusseadused ütlevad, et piim on loodud vastsündinute toiduks. Seda tõestab fakt, et imikutel on laktaas väga aktiivne ensüüm. Pärast täiskasvanu toidule üleminekut väheneb lapsel laktaasi aktiivsus (enamasti 2. ja 5. eluaasta vahel, eriti siis, kui piima tarvitatakse vähe või üldse mitte).

Täiskasvanute laktoositalumatus on pärilik omadus, mis erineb rahvuseti ning sõltub muu hulgas toitumisharjumustest ja -traditsioonidest. Laktaasi aktiivsuse säilivus on põhja valgenahaliste rahvuste omapära, sest ajalooliselt on karjakasvatus selles piirkonnas olnud põhiline toidu saamise viis. Näiteks lähinaabritel on hüpolaktaasia levinud veel vähem kui Eestis: rootslastest kannatab selle all 11 ja soomlastest 17 protsenti. Aga Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kus karjapidamine ei olnud nii tähtsal kohal, esineb 90 protsendil elanikest juba varases lapseeas laktaasi aktiivsuse langus.

Vanemaealistel on laktoositalumatust sagedamini kui lastel ja noortel. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Laktoositalumatuse all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed piimatooted (neil on märge „laktoosivaba” või „vähendatud laktoosisisaldusega”), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks. Sellised tooted on maitselt veidi magusamad.

Kui on põhjust kahtlustada laktoositalumatust, võiks minna perearsti või gastroenteroloogi juurde, kes on pädev eristama laktoosi imendumise häiret teistest seedetrakti häiretest ja haigustest, mis võivad sarnaneda laktoositalumatusega. Kui kahtlustatakse hüpolaktaasiat, võib arst teha laktoositolerantsustesti.

 

Muudetud menüü

Kui laktoositalumatus on diagnoositud, võib arst soovitada esialgu vältida rõõsa ehk hapendamata piima ja koore ning neist valmistatud toitude söömist, kuid proovida tarvitada hapendatud piimatooteid. Piimhappebakterid oksüdeerivad nimelt laktoosi piimhappeks ja tekkivas hapupiimas on vähem laktoosi kui rõõsas piimas. Seetõttu talutakse hüpolaktaasia korral tavaliselt paremini hapendatud piimatooteid, nagu hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim ja juust. Ka vähendatud laktoosisisaldusega tooteid (laktoosisisaldus alla grammi 100 grammi piimatoote kohta) talutakse enamasti hästi ja märkimisväärsete vaevusteta.

Tähelepanu tuleks pöörata ka teistele toiduainetele, mida ei valmistata piimast, ning ravimitele. Konsistentsi, maitse ja aroomi parandamise huvides lisatakse toiduainetööstuses laktoosi näiteks vorstidele, farmaatsiatööstuses aga kasutatakse seda osas ravimites täiteainena. Ravimid sisaldavad laktoosi siiski imeväikses koguses ning need ei tohiks kaebusi tekitada, aga kui kõhuprobleemid ikka tekivad, tuleks külastada arsti.

Laktoositalumatusega patsient ei tohiks mingil juhul piimatooteid menüüst päris välja jätta. Piimas sisalduv kaltsium on vajalik igas vanuses, sest aitab vältida osteoporoosi teket ja ergutab luude uuenemist. Kui hapendatud piimatooted ei sobi, võib üle minna vähendatud laktoosisisaldusega ja laktoosivabadele piimatoodetele. Juhul kui ranget laktoosivaba dieeti pidades kõhuvaevused ikkagi püsivad, tuleb pöörduda arsti poole.

 

Mida süüa laktoositalumatuse korral?

Soovitatavad toidud

poolkõvad ja kõvad juustud

vähendatud laktoosisisaldusega või laktoosivabad piimatooted (eraldi tähistatud)

 

Toidud, mida tuleks süüa mõõdukalt

sulatatud juust, toorjuust jm pehmed juustud

hapukoor

kohupiim

kodujuust

kohukesed

hapupiim

pett

jogurt

või

majonees (mis sisaldab lõssi/piima/vadakupulbrit)

 

Toidud, millest oleks mõistlik loobuda

piim

kakao piimaga

jäätis

piimakokteil

piimašokolaad

piimapulbriga valmistoidud (näiteks kartulikrõpsud, vorstid/viinerid/sardellid, küpsised jm pagaritooted)

 

Autor on artiklit koostades kasutanud Ida-Tallinna keskhaigla patsiendi infomaterjali