Leplik: «Paar päeva tagasi sõin ma näiteks lõhet ning tegin sinna kõrvale läätsesalati tomati ja avokaadoga ja panin sellesse ka praetud suvikõrvitsat,» sobitub suvikõrvits Anni sõnul väga hästi nii kala kui liha kõrvale. Foto: Teet Malsroos
Toiduuudised
30. august 2014, 13:00

Suvikõrvits: sobib peaaegu igasse rooga

"Suvikõrvits sobib kõigega, kuna tal ei ole spetsiifilist maitset, mis võiks toidu sees häirima hakata," ütleb baar-bistroo Kukeke omanik ja kokk Anni Arro. Eriti hästi sobivad suvikõrvitsaga juust, peekon, tomat ja küüslauk. Viimast kasutab Anni suvikõrvitsa roogades eriti rohkelt.

Suvikõrvitsat soovitab Anni kõigil, kel vähegi mingisugune maalapp on, ise kasvatada. Kevadel tuleb lihtsalt seeme või potitaim mulda panna ning edasi kasvab ta juba ise. Ainult kasta on tarvis, tõdeb Anni. "Kõige levinumad on kollane ja roheline suvikõrvits. Toidu tegemisel tuleks aga arvestada, et praadimiseks sobib kollane, kuna see on kuivema viljalihaga. Roheline suvikõrvits on natukene vesisem – see sobib pajaroogadesse," räägib kokk. Kui aga teha vormi, tuleks suvikõrvits eelnevalt läbi praadida või grillida, et temast vesi välja tuleks.

Annile endale meeldivad lihtsad maitsed, mistõttu üks tema lemmikuid on ahjus küpsetatud suvikõrvits, mis on maitsestatud oliiviõli ja soolaga. "Super hea toit ning ei pea palju mässama. Suvikõrvits ongi tegelikult kõige parem lisandina, näiteks liha või kotleti kõrvale," tõdeb ta. "Samuti on hea, kui grillida suvikõrvits ära, panna talle siis peale küüslauku ja basiilikut ning jätta mõneks ajaks maitsestuma."

Ka juust ja peekon on suvikõrvitsa head kaaslased. Näiteks panna suvikõrvitsa viiludele peale peekonit ja mozzarella’t, pista need natukeseks ahju ja serveerida siis koos värske tomatiga, kinnitab Anni, et nii lihtsasti valmibki maitsev roog. "Ja muidugi sobib salatitesse hästi praetud suvikõrvits. Minu vanaema praadis kunagi suvikõrvitsat lihtsalt muna ja jahuga – see maitses nagu šnitsel. Mina lisaks sellele vana kooli praetud suvekõrvitsale aga natukene küüslauku, salveid ning pärast riiviks peale parmesani," arutleb kokk.

Suvikõrvitsat võib ka toorelt süüa. "Kui korjata vili värskelt, siis ta on pehme ja magus. Lastele maitseb tavaliselt toores suvikõrvits, näiteks saab seda kasutada beebipüreedes ja võib samuti salatitesse riivida," sõnab Anni ning lisab, et tema on toore suvikõrvitsa tükke pannud isegi koeratoidu sisse. Koer sõi need ka meelsasti ära. Kui vili on kasvanud aga väga kuivas, võib see olla mõru, mistõttu sellist suvikõrvitsat ei ole soovitatav toorelt süüa. "Vilja koort saab ka küünega katsuda – kui see läheb läbi, siis on suvikõrvits parajalt küps, kui aga vilja koputada ning see kumiseb seest, siis on üleküpsenud."

Värsket vilja säilita jahedas

Säilitada tuleb suvikõrvitsat jahedas, näiteks külmkapis või sahvris – sedasi püsib ta värskena paar-kolm kuud. Sügavkülmas suvikõrvitsat aga hoiustada ei tasu, kuna sel on niivõrd nõrk viljaliha. "Võib panna, aga ta kaotab struktuuri ehk muutub lödiks," ütleb Anni. Üks säilitamise viise on aga teha suvikõrvitsast hoidiseid. "Mina olen teinud klassikalist letšot, kuhu panen tomatit, sibulat, aedubasid ning ka suvikõrvitsat. Samuti muid kastmeid, mida on talvel hea toidu kõrvale võtta," sobib suvekõrvits Anni sõnul väga paljudesse hoidistesse.

Suvikõrvits või hoopis rullkõrvits?

Kuigi enamik inimesi on harjunud piklike ning kollase või rohelise koorega kõrvitsalisi suvikõrvitsaks nimetama, siis tegelikult ei ole suvikõrvits omaette liik, vaid üldnimetus, mis koondab mitut liiki kõrvitsaid: kabatšokki ehk rullkõrvitsat, patissoni ehk lamedat taldrikkõrvitsat, mille vili on ribilise äärega ja taldrikukujuline, ning spagetikõrvitsat, mille sisu meenutab spagette. Kõik need kolm kõrvitsat on suvikõrvitsad seepärast, et nad pole mõeldud talviseks säilitamiseks, vaid kasutamiseks suvel või varasügisel.

See vili, mida meil poodides aasta ringi leida võib, on rullkõrvits ehk kabatšokk. Rullkõrvitsat võib nimetada ka kabatšokiks, aga mitte tsukiiniks (puhmik-õlikõrvits, mille viljad on piklikud, enamasti rohelised või kollasetriibulised). Samas on rullkõrvitsal palju sorte, mis on maitselt ja mahlasuselt üsna erinevad. Piklike, kitsaste, rohelise või kollase koorega viljade puhul võib kasutada nime rullkõrvits. Suuremate ja silinderjate viljade puhul, mille viljaliha on mahlasem ja pehmem ning seemned suuremad, võib kasutada nime kabatšokk.

Rullkõrvitsaga kujult sarnane baklažaan ehk pommu ei kuulu aga üldse eelpool nimetatud kõrvitsaliste hulka ja meenutab maitselt pigem seenetoite. Meie poelettidel näeb seda vilja kõige sagedamini üsna pika ja saledana või ka veidi lühema ja pirnikujulisena, koor on tal alati sügavalt sini-violetne. Allikas: toidutare.ee

Suvikõrvits tomati-küüslaugu kastmes

(neljale)

Vaja läheb: 1 suur suvikõrvits, 3 suurt küüslauguküünt, 3 suurt

tomatit, 200 g hapukoort, soola, pipart, õli.

Valmistamine: Koori suvikõrvits ja viiluta umbes 1 cm paksuselt. Aja õli pannil kuumaks, pane suvikõrvitsad pannile ning pruunista, kuni nad on pehmed. Pane praetud suvikõrvitsad potti ja maitsesta neid soola ja pipraga. Seejärel lõika tomatid sektoriteks, pane need vähese õliga pannile ja aja keema. Seejärel lisa hakitud küüslauk ja kuumuta natukene. Siis lisa hapukoor, veidi soola, kuumuta veel natukene ning vala kaste suvikõrvitsatele.

NIPP: Kui praetud suvikõrvits tundub liiga rammus, võid kasutada grillitud suvikõrvitsat. Allikas: Piret Parik

Suvikõrvitsasupp

(neljale)

Vaja läheb: 1 suur porgand, 1 sibul, 4-5 kartulit, 2 väikest suvikõrvitsat, 2 kuhjaga sl toorjuustu, 1–1½ l puljongit, 125 g suitsujuustu, õli, sidrunimahla, soola.

Valmistamine: Tükelda porgand ja sibul, prae need õlis läbi ja vala potti. Lisa tükeldatud kartul, vala peale puljong ning keeda kuni kõik on enam-vähem pehme. Seejärel lisa ahjus röstitud suvikõrvitsa viilud ja püreesta supp. Lisa toorjuust ja suitsujuustu tükid, millelt oled eelnevalt pruuni naha maha koorinud. Püreesta kõik ära, maitsesta soola ja sidrunimahlaga ning serveeri.

Allikas: Anni Arro,

baar-bistroo Kukeke omanik

Täidetud suvikõrvitsad

(neljale)

Vaja läheb: 2 väikest suvikõrvitsat, 50–60 g toorsuitsu peekonit, 2 röstitud tomatit, 2 suurt mozzarella palli, 60 g riivitud juustu, võid, soola,

pipart, majoraani.

Valmistamine: Lõika suvikõrvitsad pooleks ja kraabi pehme sisu välja. Määri suvikõrvitsaid seest võiga, maitsesta soola ja pipraga ning rösti neid ahjus umbes 10 minutit. Seejärel pane suvikõrvitsale kihiti toorsuitsupeekoni, mozzarella, ahjus röstitud tomati viile, majoraani ja kõige peale raputa juustu. Siis pane suvikõrvitsad ahju tagasi ja küpseta veel umbes 5 minutit. Allikas: Anni Arro

Kohupiima-suvikõrvitsa kook (kümnele)

Vaja läheb: Tainas: 110 g toasooja võid, 50 g jahvatatud mandleid, 100 g suhkrut, 175 g nisujahu, 1 muna.

Täidis: 120 g toasooja võid, 150 g suhkrut, 300 g pakikohupiima, 100 g martsipani, 4 muna, 100 g jahvatatud mandleid, 50 g nisujahu, 1 väike suvikõrvits.

Valmistamine: Blenderda kõik taigna komponendid, eralda valmis taignast umbes veerand ja jäta see hiljem peale raputamiseks. Ülejäänud taigen suru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ning pane see umbes 30 minutiks külmkappi tahenema. Samal ajal valmista täidis. Vahusta või ja 50 grammi suhkrut, lisa kohupiim, hakitud martsipani tükid, eraldatud munakollased, mandlid ja nisujahu ning sega kõik kokku. Siis vahusta teises kausis eraldatud munavalged tugevaks vahuks, lisa ülejäänud suhkur ja jätka vahustamist kuni vaht on tihe ja läikiv. Sega need kaks massi õrnalt kokku. Siis vala täidis koogivormi, haki suvikõrvits ribadeks või ketasteks ning raputa täidisele. Viimaseks raputa veerand muretaignast koogile peale ja küpseta 165kraadises ahjus tund aega.

Allikas: Anni Arro