Veisefilee Wellingtoni moodi.Foto: MATI HIIS
Toiduuudised
14. juuni 2014, 10:30

Kuidas köögiklassikud endale nime on saanud?

Caesari salat pole sugugi seotud Vana-Rooma väejuhi ja poliitiku Julius Caesariga, küll aga sai hõrk veisefilee nime tõepoolest Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Chateaubriandi’i auks. The Daily Meal tutvustab mõne toidu ristiisa.

Benediktiini munad

Benediktiini munad (inglise keeles eggs Benedict) pole tegelikult üldse benediktiini munkadega seotud. Ühe teooria kohaselt leiutas muffinipoolikute ja Hollandi kastmega serveeritud pošeeritud muna ja peekoni Ameerika börsimaakler Lemuel Benedict, kes 1894. aastal New Yorgi kuulsas Waldorf-Astoria hotellis pohmeluse käes vaeveldes kelnerilt just sellise eine tellis. Teise versiooni järgi leiutas selle Manhattanil asuva kuulsa Delmonico restorani peakokk Charles Ranhofer börsimaakler LeGrand Benedicti jaoks.

Nachod

Esimese satsi nachosid valmistas Mehhikos USA sõjaväebaasi lähedal asuva restorani omanik Ignacio Anaya näljastele ameeriklannadele. Ta praadis tortillakrõpse, puistas neile peale riivjuustu ja viilutatud jalopeno’sid ning pakkus suupistetena. Nime said krõpsud Ignacio hüüdnime Nacho järgi.

Caesari salat

Julius Caesariga pole sel salatil mingit pistmist. Selle leiutas hoopis Tijuanas asuva Caesari hotelli ja restorani omanik Caesar Cardini.

Carpaccio

Õhukeseks viilutatud toorest loomalihast roa nimi sarnaneb Itaalia renessansikunstnik Vittore Carpaccioga (1465?1525), ja õigustatult. See külm suupiste sai nime erkpunase värvi järgi, mille poolest maalikunstnik tuntud oli.

Chateaubriand

Selle veise sisefilee valmistamisvõtte (liha keeratakse peekonisse või rasvaribasse ning küpsetatakse) leiutas Prantsuse kokk Montmireil XIX sajandi algul. Nime pani ta loomalihale oma leivaisa, kirjaniku ja diplomaadi vikont Fran?ois René de Chateaubriand’i auks.

Grahamküpsised

Sylvester Graham oli Ameerika kirikuõpetaja, kes propageeris ülimalt ontlikku eluviisi ning leiutas sel eesmärgil üsnagi maitsetu küpsise. Küllap šokeeriks Grahamit teadmine, et tänapäeval kasutatakse tema loodud küpsiseid külluslike kookide põhjana.

Crêpes Suzette

Kui Walesi prints Edward VII külastas 1896. aastal Monte Carlo kohvikut Café de Paris, palus ta, et 16aastane peakokk Henri Charpentier looks spetsiaalselt talle magusroa. Leegitsev pannkook, mille Charpentier köögist välja tõi, maitses Edwardile nii väga, et ta palus selle ristida oma kaaslanna Suzette’i järgi.

Pizza Margherita

Ehkki selle lihtsa pitsa leiutajateks on end nimetanud terve hulk tegelasi, sündis see tegelikult Savoia kuninganna Margherita auks, kui too 1889. aastal Napolis käis. Tomat, juust ja basiilik sümboliseerivad Itaalia lipu värve.

Peach Melba

Virsiku-vaarikadessert Peach Melba oli kunagi moetoit. Selle leiutas kuulus kokk August Escoffier 1892. aastal Londoni Savoy hotellis – lauljanna Nellie Melba auks, kellest ta oli Covent Gardeni kontserdil vaimustusse sattunud.

Klementiinid

Klementiinid pole nime saanud kantrilaulu "Clementine" kangelanna järgi, vaid Prantsuse munga, isa Clement’i järgi, kes need fruktid XX sajandi algul Põhja-Aafrikas avastas.

Granny Smithi õunad

Vanaema Smith on tõesti eksisteerinud. Tema tegelik nimi oli Marie Ana Smith ning ta pani sellele mõnusalt hapule sordile aluse 1868. aastal Austraalias täiesti kogemata.

Veisefilee Wellingtoni moodi

Lehttainas küpsetatud veisefilee seente ja hanemaksapasteediga tegi valmis Wellingtoni hertsogi (1769?1852), Waterloo lahingu sangarina tuntud Arthur Wellesley kokk.