1. Vajalikud töövahendid ehk kolm tükki kempsupaberit, tikud ja tuunikalakonserv õlis. 2. Ava konserv ja immuta tualettpaberit põhjalikult õlis. Foto: Tiina Kõrtsini
Toiduuudised
8. juuni 2014, 08:30

Gurmeelõuna metsas: kuidas tualettpaberiga tuunikala küpsetada? (5)

Kui matkal tekib soov sooja söögi järele, ei turgata ilmselt kempsupaber just esimese asjana pähe. Kuid tegelikult eristab tuunikalakonservi soojast lõunaroast vaid kolm tükikest tualettpaberit ning tulemasin.

Selleks, et matkal või piknikul endale 25 minutiga soe roog valmistada, on vaja kõigest kolme asja – tuunikalakonservi õlis, väheke kempsupaberit ning tikke või välgumihklit. Tuunikala küpsetamise idee on pärit Iisraeli sõjaväelastelt, kes kasutavad seda üsna tihti. Õhtuleht proovis veebilehel wonderhowto.com tutvustatud võimalust ning peab tunnistama, et sõjaväelaste nupp nokib.

Kõigepealt tuleb avada konserv ning jälgida, et ükski tilk õlist kaotsi ei läheks. Esimest konservikarpi avades tilkus mul osa õlist maha ja ka püksid said oma osa. Õnneks olin varunud teisegi kalakonservi, täpsemalt saira naturaalses õlis, ja selle sain kenasti avatud. Seejärel võtsin kuus tualettpaberitükki, mille olin eelnevalt natukene väikemaks lõiganud ning panin kolm neist tuunikalakonservi ja teised kolm sairakonservi peale. Kempsupaberi puhul on oluline, et see oleks kahekihiline ning värvitu ja lõhnatu. Pabertaskurätikud ja salvrätid – vähemalt Iisreali sõjaväelaste kinnitusel – kalakonservi küpsetamiseks ei sobi.

Siis tuleb lasta tualettpaberil õlist läbi imbuda. Surusin paberit konservi peal, et protsess kiireneks – kogu paber, kaasa arvatud nurgad, peavad saama õliseks.

Nüüd tuleb väga oluline punkt: õlise paberi ja konservipurgi vahele peavad jääma nii-öelda õhuavad, vastasel juhul võib tulikuum õli põleva paberi alt pritsima hakata.

Seejärel võtsin tikud ja süütasin paberi kõik neli nurka. Tuunikalakonservil olev paber süttis kenasti ning üsna pea oleks karbil justkui väike lõke lõõmanud. Sairakonservil aga tuld teha ei õnnestunudki – küll ei tahtnud üks nurk süttida, siis teine ja kui lõpuks kaks nurka põlema sain, kustusid needki ära. Kahtlustan, et põhjuseks oli õlinappus.

Kannatlik saab sooja kalarooga

Tuunikalakonserv põles aga endiselt kenasti, juhendi järgi peaks leeki jätkuma kuni 25 minutiks. Nii ma siis suud vesistades ootasin, et roog valmiks. Vahemärkusena olgu öeldud, et kui kõht väga tühi on, siis ei jõua seda kala metsas olles küll ära oodata ning näljasemad võivad hakata vahepeal puukoort näksima.

Täpselt 25 minutit pärast paberi süütamist hakkas see vaikselt kustuma. Võtsin lusika, et karbilt söestunud paberinässakas eemaldada. Mulle üllatusena tuli paber ära ühes tükis. Roog nägi välja tõeliselt hõrk ning ka maitse tundus esimesel proovimisel hea – täpselt nagu suitsutatud tuunikala. Järgmised ampsud enam nii hästi ei maitsenud, sest kala oli üsna soolane ja kuiv, kuid õnneks kompenseeris seda viga värske salat. Vist sai veidi üle küpsetatud.