Majonees on mitmekülgne toiduaine. Foto: MARI LUUD
Toiduuudised
24. mai 2014, 10:00

Majonees: mida rasvasem, seda maitsvam (6)

Majoneesi tarbimine on Eestis vähenenud, sest tervislikke eluviise hinnates on tõhusa koduse kartulisalati paljudes kodudes välja vahetanud õlikastmetega valmistatud värskest kraamist salatid. Majoneesi puhul kehtib nimelt üks ja kindel reegel: mida rasvasem, seda parem.

"Majonees on ka üks tooteid, mis erineb riigiti väga palju," ütleb Marek Viilol, Põltsamaa Felixi turundusdirektor.

Ta toob näiteks, et Põltsamaal valmistatakse Soome turule Felixi Kruunu täisrasvast 85%lise õlisisaldusega majoneesi, mida eristavad peale suure õlikoguse ka paljud maitseained ja veiniäädikas.

Läti turul eelistatakse pigem tugevamaid maitseid ja eri lisanditega majoneese, Leedus läheb kaubaks tõeliselt paks majonees, mida lisatakse munale, salatisse või suupistetele.

Eestlased eelistavad klassikalise maitsega majoneesi, kuigi Viiloli sõnul on majoneesi tarbimine Eestis viimastel aastatel vähenenud.

"Üheks põhjuseks on kindlasti tarbimisharjumuste muutumine. Näiteks on kodune kartulisalat, mille valmistamisel ohtralt majoneesi kasutatakse, paljudes peredes asendunud uute, värsketest köögiviljadest valmistatud salatiga, mille maitsestamiseks sobivad hästi nii salatikastmed kui ka lihtsalt õli-äädikas," toob ta selgituseks.

"Kui vahepeal tundus, et tarbija ootab kergemat majoneesi ja on nõus isegi konsistentsis selle nimel natuke järeleandmisi tegema, siis praegu näitab trend kerge majoneesi taandumist. Kõige olulisemaks peab tarbija stabiilset harjumuspärast maitset," ütles ASi Salvest turundusjuht Elen Puust.

Pakend seejuures rolli väga ei mängi. Puusti sõnul on Eesti tarbija kõik poeriiulitel laiutavad pakendid omaks võtnud, kuigi suurem osa majoneesi müüakse siiski plastpudelis ja niinimetatud jogurtitopsis.

Eesti poodides on üsna lai valik ? nii-öelda klassikalist majoneesi (nende hulgas ka vana head Provansaali majoneesi), maitsestatud majoneesi ja lahjat majoneesi. Viimane on mõeldud neile, kes majoneesi suure rasvasisalduse tõttu muidu pelgab.

Milline on hea majonees?

"Hea majonees on selline, mille lisamisel salatitesse, kulinaariatoodetesse või mujale tekib toidule veelgi parem maitse ehk siis majonees peab siduma tootekoostises olevaid komponente ja andma neile maitset," seletab Suigo Karro, OÜ Tarplani Kaubandus müügi- ja turundusdirektor.

Marek Viilol ütleb, et heas majoneesis tunneb tarbija piisavalt muna ja sinepit, suus mekib see ühtlaselt kreemjas ja täidlane.

Poodi majoneesi valima minnes soovitab Viilol usaldada tuntumate kaubamärkide tooteid.

"Samuti tasuks jälgida majoneesi rasvasisaldust. Üldjuhul kehtib reegel, et mida suurem on rasvasisaldus, seda parem ja ootuspärasem on ka majoneesi maitse," õpetab ta.Suigo Karro sõnul valitseb Eesti jaeturul suur konkurents ja tarbijale tähendab see ainult head ? ebakvaliteetsed ja kehvade maitseomadustega tooted poelettidele ei pääsegi.

"Seetõttu võib enamiku müügilolevaid tooteid rahumeeli oma toidukorvi tõsta," kinnitab ta.

 

Sega majonees ise valmis

Vaja läheb: 2 munakollast, 1 tl sinepit, 1 sl sidrunist pressitud mahla, näpuotsatäis jahvatatud musta pipart, 1,5 dl oliiviõli, suhkrut, meresoola.

Valmistamine: Mikserda omavahel ühtlaseks massiks munakollased, sinep, sidrunimahl ja pipar.

Siis hakka tasapisi (samal ajal mikserdades) lisama õli. Õli lisamisega ära kiirusta, pigem tee seda aeglaselt. Maitsesta majoneesi suhkru ja soolaga.

Tegemisel arvesta:

  • Majoneesi valmistamiseks peavad komponendid olema toasoojad.
  • Oliiviõli lisa vähehaaval, nii tuleb lõpptulemus ühtlasem. Retseptis oleva õlikoguse lisamiseks peaks kuluma umbes kaks minutit.
  • Kodune majonees säilib neli-viis päeva.
  • Hoia omatehtud majoneesi külmkapis õhukindlalt.
  • Proovi majoneesi eri lisanditega – küüslauguga, värskete ürtidega. Vürtsikate maitsete austajad võivad kasutada veidike tšillipipart.
  • Pressitud sidrunimahla asemel võid kasutada kvaliteetset valge veini äädikat.
  • Lõpptulemus jääb kreemjam, kui kasutada retseptis ettenähtud munakollaseid. Valmistada saab seda aga ka tervetest munadest (munakollane ja -valge);
  • Kaalujälgijad võivad omatehtud majoneesi segada maitsestamata jogurtiga koguses 1: 1.

Allikas: linnuliha.ee

 

Majoneesi juured on Roomas

  • Klassikalise majoneesi koostisosad on munakollane, millele valatakse peale oliiviõli ja segatakse õrnalt ühtlaseks massiks; seejärel lisatakse värsket sidrunimahla, mis annab happesuse ja ilusa värvi. Maitsestatakse soola ja pipraga.
  • Majoneesi juured pärinevad vanast Roomast, kuna seal kasvatati oliive ja sidruneid, mis ongi majoneesi põhikoostiseks.
  • Kõige populaarsemaks sai majonees Prantsusmaal ja Ameerikas, kuigi nüüd kasutatakse seda kogu maailmas peaaegu igas restoranis ja kodus.

Allikas: jaani.ee

 

Tervislikud majoneesiasendajad

Majonees on mõnes maailmapaigas ketšupist populaarsemgi lisand, kuid sageli mitte kõige tervislikum valik.

Huffingtonpost.com annab soovitusi, millega kalori- ja rasvarohket toodet oleks mõistlik asendada.

  • Kreeka jogurt on majoneesist mitu korda lahjem ja valguvaesem. Sellega sobib ideaalselt valmistada salateid ? olgu see siis tuunikala-, muna-, kana- või kartulisalat. Või panna seda lihtsalt võileivale.
  • Oliiviõli pole asjata südamesõbraliku Vahemere dieedi lahutamatu koostisosa, sest sisaldab häid monoküllastamata rasvhappeid. Seda võib katsetada nii pasta- kui ka kartulisalatites, rääkimata rohelistest salatitest. Tõsi, kaloritega liialdamise oht oliiviõli kasutades püsib.
  • Hummus on populaarne Vahemeremaades. Püreestatud kikerhernestest, oliiviõlist, tahinist, küüslaugust ja sidrunimahlast valmistatud hummus annab veerandi võrra vähem kaloreid kui majonees, kuid kiudaineid ja proteiini on selles rohkem. Määri seda oma lihaleivale või sega munasalatisse.
  • Sinep on väga madala kalorsusega, kuid seda süües tuleb tähelepanu pöörata soolasisaldusele.
  • Väherasvane kodujuust on soolakas ja kerge, kuid majoneesist tervislikum. See sobib ideaalselt tuunikalasalatisse või dipikastmeks, kui kodujuustu segada punase paprika, sidrunimahla või värskete ürtidega.
  • Avokaado. Püreestatud avokaado on täiuslik võileivakate ja annab vaid veerandi majoneesis leiduvatest kaloritest, ta sisaldab muljetavaldava koguse monoküllastamata rasvu, rohkem kiudaineid ja olulisi vitamiine (näiteks C) ning foolhapet. Avokaadot võid süüa niisama, maitsestatuna mõne tilga oliiviõli ja soolateraga, püreestatuna on see parim võileivakate.
  • Pesto töötab nii võileibadel kui ka salatites. Basiilikust ja oliiviõlist valmistatud kaste sisaldab palju olulisi vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante.
  • Mandlivõi sisaldab küll samapalju kaloreid kui majonees, kuid selles on rohkem valku, kiudaineid ja ­E-vitamiini
  • Taimne majonees on enamasti valmistatud sojast ja sisaldab poole vähem kaloreid ja rasva kui loomne majonees. Selles on ka ohtralt B13 vitamiini ja südamesõbralikke ­oomega-3 rasvhappeid. Katseta seda kana- või kartulisalatis või määri võileivale.