KIIRE JA LIHTNE: Õie Merimaa sõnul kulub õhukese pitsa küpsemiseks alla kümne minuti. Foto: ALDO LUUD
Toiduuudised
14. aprill 2014, 07:00

Pitsa: vaeste söögist maailma üheks populaarsemaks roaks (5)

"Pitsategu õnnestub alati, kui just pärmiga üle ei pinguta. Siis küpseb lihtsalt pitsa asemel pirukas," pakub Merike Kangro, miks esiti vaid vaeste toiduks peetud pitsa on alates esimese pizzeria avamisest 1830. aastal teinud võidukäiku kogu maailmas.

Kui kuningas Fernando I pidi 18. sajandil panema end lihtsureliku kombel riidesse ja minema salaja Napoli vaestelinnaossa kuningakojas keelatud pitsat sööma, siis tänapäeval võib pitsat küpsetada igaüks sõltumata soost ja ametikohast.

Seejuures, kui õige põhjategu käes, ei ole pitsat kattes vaja fantaasiat piirata – sinna sobib kõik, mis parasjagu külmkapis käeulatuses.

Mudi õhk tainast välja

Nagu kinnitab Tartus tegutseva Ruunipizza-Pannkoogikohviku pitsakoolitaja Õie Merimaa, on ka põhja tegemine imelihtne, vaid pisut käterammu on tarvis.

See tähendab, et kui kõik koostisained – sool, suhkur, õli, margariin, pärm, vesi ja jahu ? on kausis segatud parasjagu tihedaks tainaks, mis kätelt lahti lööb, tuleks neist ümarate pitsade valmistamiseks vormida tainapallid.

Selleks tuleb tainatükikest mudida ja keerutada vastu lauda tugevalt isegi kuni kümmekond minutit, et käe jõul tainast iga viimne kui õhumull välja saaks.

"Siis saab pallist mõnusa põhja välja venitada," selgitab Merimaa.

Millal saab aru, et pitsapallist on kogu õhk väljas?

"Seda on keeruline seletada, kuid tainapalli mudides tunneb igaüks, kuidas ühel hetkel muutub see tihkeks ? siis ongi," kinnitab Merimaa.

Koostisosadest rääkides lisab Ruunipizza eestvedaja Merike Kangro, et tervislikkust ning üha enam levivaid toidutalumatusi silmas pidades soovitab tema kasutada speltajahu.

"Sellel on võrreldes tavalise nisujahuga suurem toiteväärtus. Ka on see peenema struktuuriga ehk traditsioonilise pitsajahu tegemiseks paslikum," ütleb ta.

Ruunipizza on gluteenitalumatusega inimestele sobilikku speltajahu kasutanud juba aastajagu ning saadud tagasiside innustab seda edaspidigi tegema.

Tõsi, seda peab arvestama, et peenema jahvatuse tõttu kipub speltajahu kuluma küpsetistesse veidi rohkem kui tavalist nisujahu.

Õlidest sobib speltajahuga kokku kõige paremini rapsiõli.

"Sellel pole spetsiifilist toiduõli maitset. Tavaline taimeõli ja speltajahu ei kipu omavahel haakuma, toiduõli kibe maitse lööb nii välja," selgitab Kangro.

Merimaa lisab, et ka kookosõli sobib pitsapõhja tegemiseks hästi.

Valmis pitsapall tuleks panna paarikümneks minutiks külmkappi.

"Pärm hakkab muidu kerkima, ka on sooja tainast raskem põhjaks venitada," selgitab Merimaa. Ilma pärmita ka ei saa, sest siis läheb pitsapõhi lihtsalt katki.

Külmkapis peaks tainapall olema ilmtingimata kilega kaetud, sest muidu võtab see kooriku peale ja hiljem on seda võimatu laiali ajada.

Enne palli põhjaks rullimist võiks lauale või ahjuplaadile panna veidi jahu, et tainas kinni ei jääks. Pitsa servad soovitab Merimaa veel ekstra õhukeseks mudida, et need mõnusalt krõbedad süüa oleks.

Kaval nipp on ka pitsapõhi teha topeltfooliumi peale. Selle saab tõsta ilusti ahjuplaadile ning siis ei ole karta, et pitsa hiljem ahjuplaadile kinni küpseks.

Ära liialda pärmiga

Pitsa katmisel võib Kangro sõnul fantaasial lennata lasta ehk kui pitsapõhi on kaetud kastme ja juustuga, passib sinna peale, mis iganes.

Ühte soovitab Merimaa siiski tähele panna – pitsapõhja servad võiksid umbes ühe sentimeetri ulatuses jääda katmata.

"Kui juust panna servale liiga lähedale, võib see sulades üle ääre voolata ja pitsa panni külge kinni kõrvetada," selgitab ta.

Merike Kangro ütleb, et kuigi esialgu võib tunduda, et pitsapõhja tegemine on keeruline, ei ole see tegelikult teps mitte.

"Põhiline on pärmiga mitte liialdada, siis kerkib põhi lihtsalt üle ja küpseb pirukaks," rõhutab ta.

Ja kuigi Kangro sõnul poes müügilolevatest pitsapõhjajahusegudest pitsa tegemine õnnestub alati, tasub veidi vaeva näha ka ise taina valmis tegemisega – sellega saab tulemus siiski mitu korda maitsvam.

 

 

Abiks pitsa-valmistajale

  • Jamie Oliver soovitab oma raamatus pitsataina tegemiseks kasutada Itaalia jahu Tipo 00, mille eriti peen struktuur annab ka eriti sileda taina. Tema sõnul sobib selleks ka mis tahes muu kvaliteetne suure gluteenisisaldusega nisujahu, sest just see tagab taina venivuse. Eesti kauplustest võib leida näiteks Itaalia päritolu Reggia durumnisujahu Tipo 00, mille kilo maksab 1,55 €
  • Ruunipizza-pannkoogikohviku eestvedaja Merike Kangro sõnul saab pitsapõhja lihtsa vaevaga ka valmis pitsapõhja-jahusegudest. Tartu Milli pitsapõhja segujahu maksab poodides 0,93 €, Vilma pitsapõhjapulber maksab 1,03 € ja õhukese pitsapõhja pulber 1,05 €.

 

Pitsapõhi

(umbes 10 pitsapõhja jaoks)

Vaja läheb: 1 tl soola, 1 triiki sl suhkrut, 50 ml õli, 17 g küpsetusmargariini, 1 g pärmi, 0,3 l käesooja vett, 750 g speltajahu.

Valmistamine: Sega õli, sulatatud margariin, sool, suhkur, pärm ja käesoe vesi omavahel. Lisa tasahaaval sõeludes juurde jahu.

Sõtku see läbi nii, et tainas saaks parasjagu tihe ja lööks kätelt lahti. Võid proovida tainast segada ka mikseriga.

Kui tainas jääb liiga vedel, sega vajadusel jahu juurde. Võta tainast peopesa suurused pallid, mudi ja veereta need vastu lauda tihedateks pallideks.

Pane umbes 20 minutiks külma. Seejärel tee pallidest sobiva paksusega pitsapõhjad ja kata meelepärase täidisega.

Küpseta umbes 200kraadises ahjus 6–7 minutit.

Allikas: Tartu Ruunipizza-Pannkoogikohvik

 

6 võimalust tervislikuma pitsa valmistamiseks

  • Vaata üle pitsakate. Taimne pitsakate sisaldab kaloreid ja tavaliselt ka rasva kümneid kordi vähem võrreldes lihast, vorstist ja pepperoni’st koosneva kattega. Kasuta pitsakatteks toitainerohkeid köögivilju, nagu näiteks sibulaid, tomatit, paprikat ja brokolit ehk kõike seda, mis sisaldab ohtralt A- ja C-vitamiini ja kiudaineid.
  • Eelista õhukest pitsapõhja. Paksu põhjaga ohtra juustukattega pitsat süües saad iga viilu kohta isegi kuni 300 lisakalorit.
  • Kasuta mozzarella’t. Mozzarella’s on vähem rasvu, sealhulgas küllastunud rasvu, kui kõigis teistes juustudes. Ja pitsa kõlbab tegelikult süüa ka ilma juustuta.
  • Kuivata pitsaviil õlist. Kui lased pitsaviilul enne söömist veidi nõrguda või asetad selle korraks köögipaberile, oled pääsenud vähemalt 50 liigsest kilokalorist.
  • Kasuta täisterajahu. Ka üha enam pitsakette valmistab pitsapõhju toitainete- ja kiudaineterohkest täisterajahust, mis lisab pitsale ka uudsema maitsenüansi.
  • Ära söö pitsat liiga hilja õhtul. Pitsa on küll kiirelt tellitav või valmistatav toit, kuid ära söö seda enne magamaminekut, vältimaks kõrvetisi ja seedehäireid, samuti ülesöömisest tingitud unehäireid.

Allikas: womanshealthmag.com

 

Hea teada

  • Pitsa on hea roog, kui on tarvis ära kasutada peolaua ülejääke või korrastada külmkappi.
  • Pitsat tükelda alati kääridega, ainult siis lõikad läbi ka venivad juusturibad, seejuures põhja rikkumata.
  • Poes pitsat ostes eelista kindlasti kahele väikesele üht suurt – täidis on kindlasti maitsvam kui tainas.

 

Itaalia pitsaga kõige sarnasemat saab Eestis suviti

Mitu pitsakohta eelistavad ehtsa Itaalia pitsa tegemiseks suurema osa toormest importida Itaaliast.

Mõni toiduaine, nagu ütleb Tartus Itaalia toidukoha La Dolce Vita peakokk Rene Faoro, sobib ka eestimaine. Näiteks värsked juurviljad ja piim. Kuid nagu nendib Mare Ploom Tallinna restoranist Controvento – jahust eelistatakse ikkagi pitsa kodumaalt pärinevat.

Kui pitsakatteks vajaminevaid kvaliteetset juustu, sinki, salaamit, anšoovist ja muud tarvilikku saab osta hulgifirmade kaudu, siis kõige suurem valupunkt on pitsavalmistajatele tomat.

"Napolis kasvatatakse pitsavalmistamiseks palju tomatisorte, mida kahjuks Eestisse tarnida ei saa. Eestis ei saa päikese käes head küpset tomatit muul ajal kui suvel," tõdeb ta.

Ja seepärast võib Itaalia pitsale kõige sarnasemat Eestis saada peamiselt suvel.

Faoro sõnul on ehtsa pitsa küpsetamisel üks olulisi asju ka ahi.

"Meie kasutame puuküttega ahju ja seepärast julgen väita, et meie pitsad on väga lähedased sellele, mida saab süüa ka Itaalias," märgib Faoro.