Kreeka jogurt: kevadiselt kerge hapukoore asendaja

Kui tavapäraselt tehakse jogurt valmis spetsiaalses jogurtitankis ning seejärel villitakse topsidesse, siis Kreeka jogurtit tehakse kas nn tihendamismeetodil või siis termostaatmeetodil. Termostaatjogurti tegemisel segatakse – sõltuvalt tootest - koor või piim juuretisega ning villitakse kohe topsidesse. Topsid liiguvad seejärel 30-40kraadisesse ahju hapnema, kus jogurt valmib. "Täpne hapnemisaeg sõltub ahju temperatuurist ja juuretise kogusest, viimane annab tootele ka konsistentsi ja maitse. On juuretisi, mis annavad väga paksu konsistentsi," ütleb ASi Maag Piimatööstus turundusjuht Ruta Kallaspoolik.

Kuna jogurt hapneb topsis, ei lõhuta pärast pumpamisega tema struktuuri ja tulemus jääb hästi paks ja kreemjas.

Vahemeremaade jogurtid

Kreeka jogurti rasvasust ükski seadus ei sätesta, seega võib meie poodidest leida peale 10protsendilise rasvasusega jogurti ka täiesti rasvavabu tooteid. Ja maitsestama Kreeka jogurtite kõrval pakutakse ka magusaid.

Peale Kreeka jogurti leiab poest ka Türgi ja Vene jogurtit ning mõnikord räägitakse ka Bulgaaria jogurtitest. "Bulgaaria jogurti nimi tuleb tavaliselt kasutatavast jogurtijuuretises olevast piimhappebakterist Lactobacillus bulgaricus, see on üsna levinud ja tavaline piimhappekultuur. Seega enamik müügilolevaid jogurteid võiks nimetada Bulgaaria jogurtiteks," tõdeb Kallaspoolik.

See-eest eestlaste Türgi jogurt valmib samasugusel termostaatmeetodil nagu Kreeka jogurt ja kahe toote vahe on ainult nende rasvasuses.

Kallaspooliku sõnul pole jogurtid defineeritud ja klassifitseeritud, nii et jogurti nimetuse paneb tegelikult tootja. "N-ö Vahemeremaade - Pärsia, Kreeka, Türgi, Iraani ja Bulgaaria jogurtiks peetakse tavapärasest paksemat jogurtit. Ilmselt seetõttu, et jogurt on ka sealt kandist pärit," ütleb Kallaspoolik.

"Neid Vahemeremaade jogurteid tehakse kas tihendades või termostaatmeetodil, imiteerides ajaloolist või siis kodust jogurtitegemist. Nüüdisjogurt, mis valmib tankides ja mis saab vatti torudes, ei saa tehnoloogiliselt nii paks olla," märgib Kallaspoolik.

Hea tava järgi sellist tööstuslikul meetodil tehtud jogurtit tema sõnul Kreeka, Pärsia, Türgi jne jogurtiks ka ei nimetata.

Nimi viitab erinevusele harjumuspärasest

Nimetuste juures mängivad rolli ka inimeste kultuuritaust ja tarbimisharjumised.

"Jogurtikultuure on kümneid, ja neist veel omakorda tekivad erinevad kombinatsioonid. Igal turul on oma maitseeelistused – mõnes kohas soovitakse mahedamat, teisal happelisemat jne. Mistõttu tüüpiline Soome jogurt on teistsugune kui näiteks tüüpiline Vene jogurt. Ja kui jogurt on teistsugune, kui näiteks rootslased või soomlased tavapäraselt harjunud on, siis on viisakas seda tähistada ka teistsuguse nimega," märgib ASi Maag turundusjuht.

Ta teab, et näiteks paljudele eestimaalastele on ka harjumatu Türgi või Kreeka jogurtipakendit avades näha toote peal vadakut - see on tunnistus naturaalsest tootest, kus pole kasutatud tärklist, mis vadaku ära "sööb".

Mis vahe on Saaremaa ja Kreeka jogurtil?

OÜ Saaremaa DeliFood kvaliteedi- ja tootearendusjuht Merike Puskar:

"Ega ei olegi vahet, Saaremaa 5protsendiline maitsestamata jogurt on sisuliselt Kreeka tüüpi jogurt, mis valmib termostaatmeetodil. Jogurt hapneb topsis mõni tund 35-43 ?C juures, järgneb kiire jahutamine ja ongi müügiks valmis. Kuna hapnemine toimub juba topsis, säilitab toode oma mõnusa paksu konsistentsi."