Foto: PantherMedia / Scanpix
Sander Silm 20. veebruar 2014 09:33

Majandusteaduste doktor Ivar Soone võrdles eelmisel nädalal Õhtulehe veergudel Eesti ja Saksamaa toidukorvi maksumust ning tõi ühe näitena välja Ritteri 100 grammise šokolaaditahvli, mis maksab Saksamaal 85 senti ja Eestis 1,49 eurot. Millest on tingitud ligi kahekordne hinnavahe?

Soone võrdles oma artiklis Selveri ja Saksamaa Rewe keti hindu ning imestas, miks näiteks Waldenbuchis toodetud Ritteri šokolaad maksab 774 km eemal Kielis 85 senti, kuid Eestis on šokolaaditahvli hinnaks kujunenud juba 1,49 eurot.

Kuna Soone hinnangul on Rewe kett võrreldav Selveri ketiga, siis küsisime Selveri avalike suhete juht Annika Vilult, millest taoline hinnavahe on tingitud.

Annika Vilu ütles, et kuna kõik lepingud hankijatega on konfidentsiaalsed, ei saa ta ühegi konkreetse kauba hinda täpselt kommenteerida.

"Küll saab rääkida üldiselt ja öelda, et mõjutegureid on mitmeid. Eesti turg on väike ja ostujõud madal. On selge, et 3300 kauplusega Rewe kett saab sõlmida tootjaga soodsamaid kokkuleppeid kui 43 kauplusega Selveri kett. Samas just sellised mastaabivahed on Eesti ja Saksamaa vahel. Paljusid kaupu ostetakse vahendajalt, mitte otse tootjalt ning iga vahelüli tõstab paraku hinda. Meie sisseostuhind on sageli kõrgem kui sama toote letihind Saksamaal. Hindu mõjutab ka näiteks transport Eestisse – selleks on vaja termokonteinereid, sest talvel on temperatuur toidu jaoks liiga madal ning suvel liiga kõrge. Kõik kaubad tuleb eestikeelse infoga sildistada ning õige temperatuuriga laos hoiustada," loetles Vilu.

Loomulikult muudab Eesti toiduained võrreldes Saksamaaga kallimaks asjaolu, et Eestis lisandub toidukaupadele 20 protsendiline käibemaks, kuid Saksamaal on see ligi kolm korda väiksem – 7 protsenti.