Foto: Aldo Luud
Toiduuudised
4. jaanuar 2014, 08:00

Koogimaailma klassika: Napoleoni tort (25)

Pärast pliidi ääres veedetud pühi tahaks külla minnes supermarketist koogikarbi kaasa võtta. Vahelduseks "Britadele" ja juustukookidele maitseks ehk hästi Napoleoni kook? Millist neist aga valida, kui parimatel päevadel on müügil kümmekond erisugust Napoleoni? Otsisime vastust oma järjekordsel pimetestil, kus parim kook võis koguda maksimaalselt 90 punkti.

Ehtsa napooleonikoogi olemus annab foorumites ainest lõputuks mõttevahetuseks. Osa koogispetsialiste teab raudselt, et lehttaina kihtide vahel peab olema ainult vanilli-keedukreem, millele on lisatud vahustatud või. Mitte mingit moosikihti! Ja lehttainas olgu valmistatud ehtsa võiga. Ainult siis saab rääkida traditsioonilisest Napoleonist ehk suus sulavast koogist, nagu seda võis saada omaaegses Stude kondiitriäris.

Teine osa koogispetsialistidest ehk siis noorem rahvas on vastupidisel seisukohal: moos peab olema ja lisaks sellele võiks lehttaina kihtide vahel olla ka külmutatud marju, muidu jääb kook lääge. Ka ei ole nad kreemi suhtes nii konkreetsed: stabilisaatorid, emulgaatorid, keedu-kreemipulber ja maitselisandid – ja mis siis? Peaasi, et kook on magus ja hea!

Igal majal oma Napoleon

Werneri kohviku peakondiitri Õie Pritsoni kinnitusel on kõigil omamoodi õigus. "Igal kondiitril on oma Napoleoni kook – ühtainukest ja kindlat retsepti pole olemas. Nagu igale emale on oma laps kõige kallim, nii on ka selle koogiga," kinnitab kondiiter.

Magusameister on veendunud, et Napoleoni kook oli, on ja jääb paljude lemmikuks ka 50 aasta pärast. "Kui jogurt moodi läks, tehti sellest mõnda aega ka torte. Aga see läks ruttu üle! Kohvikusse tullakse korralikku kooki sööma, jogurtit süüakse topsist kodus."

Nagu arvasid mitmegi pimetestis osalenud koogi valmistajad, ei pea ka Õie Pritsoni meelest karbi peal koogi kalorsus kirjas olema – kui maius on hea, pole põhjust süümepiina tunda!

Miks praegu poest ostetud Napoleoni kook ei maitse enam nii nagu see, millega nüüdsed keskealised oma maitsemeeli lapsepõlves hellitasid?

"60ndatel–70ndatel valmistatud Napoleoni kooki pole võimalik ka parima tahtmise juures enam järele teha, sest esiteks on muutunud tooraine – nisujahugi pole enam see, mis tookord –, samuti on muutunud nõuded kondiitritööstusele. Ka inimeste maitse-eelistused on oluliselt muutunud," tõdeb Õie Pritson.

Seitse erinevat kooki

Koogid ostsime testimiseks Tartu suurpoodidest. Loodetud üheksa firma mille-feuille (prantsuse keeles "tuhat lehte") asemel pidime aastavahetuse eel leppima seitsmega. Seepärast jäi testimata ka Napoleon, kus kreemina on kasutatud puhast kondenspiima, aga see rõõmustakski vist ainult Winnie Puhhi.

Kookide testimisel arvestasime lehttaina kihilisust, koogi maitset ja välimust. Maksimaalselt sai üks kook koguda 90 punkti. Kuigi kõik seitse Napoleoni maitsesid erinevalt, oli neil ka üks ühine joon – vanilli lõhn, rääkimata maitsest, mis samahästi kui puudus.

Werneri peakondiiter punkte anda ei saanud, kuid seda meeldivam oli Õie Pritsoni tõdemus konkurentide kooke maitstes: "Väga vahva, et kõik Napoleonid nii erinevad on. Inimene ostab seda, mis talle meeldib, ning see ongi valiku tegemisel kriteeriumiks!"

Esikohale tulnud Eesti Pagari Napoleoni kook sarnases kõige rohkem koogiga, mis mitmel testijal lapsepõlvest maitsemällu jäänud. Paari koogi puhul märgiti miinusena liiga paksu moosikihti. Ühele koogile sai saatuslikuks kahe üpris maitsva lehttainakihi vahele uhatud paks kiht pulbrist valmistatud neoonkollast kreemi.

61 punkti Eesti Pagari Napoleoni kook (8 ostaks, 1 mitte)

• 400 g maksab 2,79 €; • Kilohind 7 €; • Valmistaja: AS Eesti Pagar

Koostis: Nisujahu, joogivesi, margariin, emulgaatorid, vahukreem, vanillikreemipulber, keedusool.

+ maitsvad nii tainas kui täidis; maksimumpunktid värske kreemi eest; koogi kihid kenasti eristatavad; moosiga pole õnneks liialdatud; sobib suurepäraselt ka peolauale; täna proovitutest sarnaneb enim mamma tehtud Napoleoniga.

põhi nätskevõitu; keedu-kreemil kummaline järelmaitse.

59 punkti Werner Cafe Napoleon Gustav (8 ostaks, 1 mitte)

• 450 g maksab 3,19 €; • Kilohind: 7,1 €; • Valmistaja: Werner Kondiiter Mattias Cafe

Koostis: Taimne vahukoor (taimne rasv, suhkur, naatriumkaseiin, stabilisaator, emulgaator, sool, aroomaine), nisujahu, vesi, margariin, pohlakeedis, suhkur, sool, keedukreemipulber, rõõsk koor 35%.

+ mõnusalt mahlakas; suurepärane kreemi ja moosi kooslus; isuäratav välimus; mõnusalt magus ja kihiline; testi lemmik; maitseb nagu Napoleon maitsema peab.

kreemist jääb rasvamaitse suhu; moosi koogi vahel liiga palju.

51 punkti Napoleoni kook Poesia (5 ostaks, 4 mitte)

• 400 g maksab 2,1 €; • Kilohind 5,3 €; • Valmistaja: Rimi Eesti Food AS

Koostis: vesi, nisujahu, margariin, emulgaatorid, lõhna- ja maitseained; vahukreem (piim, hüdrogeenitud taimne rasv, rõõsk koor, emulgaatorid, lõssipulber, vanillikreemipulber, toiduvärv, sool).

+ koogiisu maandamiseks sobib hästi; mõnusalt kihiline; hästi lõigatav; ostaksin kindlasti ka ise.

liiga magus; suhu jääb jahu maitse; kihilisust vähe; tahaks kreemi rohkem; kummaliselt valge kook; kreem on vist lahjast piimast; tahtnuks kauem küpseda.

48 punkti Pagaripoiste napooleonikook (6 ostaks, 3 mitte)

• 200 g maksab 2,6 €; • Kilohind 11,3 €; • Valmistaja: Pagaripoisid OÜ

Koostis: vesi, nisujahu, hüdrogeenitud taimsed rasvad ja õlid, jõhvikamoos, kooritud piim, rõõsk koor, suhkur, petipulber, dekstroos, taimne õli, paksendaja, tärklisesiirup, sool, emulgaator, stabilisaator, säilitusaine, lõhna- ja maitseaine.

+ välimuselt testitutest kõige isuäratavam; ebatraditsiooniline; mõnusalt mahlane; pole ülemäära magus; moos meeldivalt hapukas.

raske süüa, põhi liiga kõva; mitte Napoleon, vaid lihtsalt üks rammus suutäis; oli selles koogis üldse lehttainast?

44 punkti Selveri Köögi Napoleoni kook (6 ostaks, 3 mitte)

• 378 g kaalub 2,08 €; • Kilohind 5,49 €; • Valmistaja: Selver AS

Koostis: kreem (piim, suhkur, paksendaja, taimne õli, vadakupulber, toiduvärv, happesuse regulaator), lehtainas (nisujahu, margariin, vesi, suhkur), jõhvikamoos, lõhna- ja maitseaine.

+ mahlakas; välimus kutsub sööma; peal mõnusalt pudine puru; õnnestunud lehttainas; moos hea, kook pole liiga lääge.

lusikas ei lähe hästi läbi; kreem väga magus; moos liiga hapu; kohati mõrkjas kõrvalmaitse; kihid kokku kleepunud.

31 punkti Pere Napoleoni kook (4 ostaks, 5 mitte)

• 400 g maksab 2,99 €; • Kilohind 7,5 €; • Valmistaja: OÜ Linerel

Koostis: vesi, nisujahu, margariin, vaniljekreemipulber, tärklis, lõssipulber, taimne rasv, paksendusaine, lõhna- ja maitseaine, aedmarjamoos, hapukoor, keedusool.

+ kihvt kollane kreem; parajalt magus; lehttainas väga hea.

kreem on selle koogi hukatus!; pulbrimaitse tuntav; kreem kleepub hammaste külge; moosil pisut käärinud maitse; lääge, ebameeldivalt värisev kollane kreem.

29 punkti Selveri Köögi küpsise-napooleonikook (4 ostaks, 5 mitte)

• 440 g maksab 1,81 €; • Kilohind 4,1 €; • Valmistaja: Selver AS

Koostis: kreem (piim, suhkur, paksendaja, taimne õli, vadakupulber, toiduvärv, happesuse regulaatoir, sool, küpsis, jõhvikamoos, lõhna- ja maitseained, sh vanilliin. Allergeenid: nisujahu, muna, piim.

+ hästi mahlane, lusikaga on lihtne "lõigata"; omapärane küpsisetort.

ei mingit maitseelamust; Napoleoni see küll ei meenuta, pigem üks küpsisetort; kreem ülimagus; kunstliku maitsega; jääb hammaste külge.

Mis teeb Napoleoni koogist õige Napoleoni?

Werneri Kohviku peakondiiter Õie Pritson: "Traditsiooniliselt valmistatakse kook kolmest lehttainakihist ning kõigepealt mõjutab koogi maitset see, kas tainas on valmistatud võiga või margariiniga. Teine oluline moment on, et kreemiga ei koonerdataks. Muidu ei imbu tainaplaadid kreemiga korralikult läbi ning kihtideks lagunev kook ei meenuta Napoleoni. Napoleoni kook peab olema maitsev, aga kui kreem on valmistatud keedukreemi pulbrist ja veest ning võid, rõõska koort ega piima pole kasutatud, siis kook ei saa olla maitsev."

Napoleoni kook ehk Mille-feuille

Mille-feuille (prantsuse keeles tuhat lehte) nime all tuntakse vanillikreemiga kihilist lehttainakooki Prantsusmaal ammu, varaseim teadaolev retsept pärineb juba 1651. aastal ilmunud kokaraamatust.

Väljaspool Prantsusmaad nimetatakse sama kooki sageli ka Napoleoni koogiks, kuid – erinevalt levinud arvamusest – pole kook oma nime saanud imperaator Napoleoni järgi, vaid see tuleneb prantsuskeelsest sõnast napolitain, mis viitab hoopis Itaalia Napoli linnale.

Traditsiooniliselt valmistatakse kook kolmest lehttainakihist, vahele määritakse vanillikeedukreemi ja peale puistatakse puudersuhkrut. Kuigi koogi valmistamine ja nimi võivad riigiti erineda, on kindlasti lehttainakihtide vahele määritud kreemi (keedukreemi, võikreemi või keeduvõikreemi), samuti on kook pealt tavaliselt kaetud lehttainapuru ja puudersuhkruga või glasuuriga.

Kuna lehttaina valmistamine on aeganõudev töö, on püütud otsida ka kiiremaid valmistusviise. Aga kõigi tainaste puhul kehtib reegel, et need küpseksid kihiliseks. (Dina Aarma, Tallinna teeninduskooli kutseõpetaja)