Ilmselt on igaüks kuulnud ütlust, et üks õun päevas hoiab haigused-arstid eemal. Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialisti Tagli Pitsi sõnul on selle ütluse taga ennekõike õuna fütotoitainete sisaldus.
Õunas leidub peaaegu kõiki toitaineid, mineraale ja vitamiine, eriti palju on õunas kaaliumi ja C-vitamiini. Esimest vajab inimene ennekõike lihaste, sealhulgas südamelihase tööks, kuid see mõjub hästi ka naha tervisele. C-vitamiin on antioksüdant, mida seostatakse väsimuse, stressi ja haiguste vastu võitlemisega, kuid see aitab ka ajul normaalselt funktsioneerida, vere kolesteroolitaset tasakaalustada ning tagab luude vastupidavuse, terved hambad ja igemed.
Kõige selle pärast tulebki praegusest õunaajast võtta viimast ning süüa õunu nii toorelt kui ka toitudesse pistetuna. Eeloleval nädalal tasub õunatoite küsida ka restoranidest – Tervise Arengi Instituudi puu- ja köögiviljade söömise teavituskampaania «Sööme ära!» nädalal võetakse need menüüsse.
Kindlasti on käes aeg ka õunu talveks tallele panna. «Kes tahab keldris aastavahetuseni kodumaiseid õunu säilitada, peab valima säilitamiskindlad sordid,» soovitavad Rebase talu pererahvas, Piia ja Meelis Tiigemäe. Kuid see on vaid osa säilitustarkustest, Järvamaal kartulit ja õunu kasvatavad Tiigemäed jagavadki head nõu.
Nopi õunad õigel ajal
Säilitamiseks korja õunad ära siis, kui seemne ots on pruun või seeme on poolpruun – täiesti pruunide seemnetega õun on säilitamiseks juba liialt küps. Korjamiseks vali kuiv ilm ning tee seda pehmete kummitäppideta kinnastega, et õunu võimalikult vähe kahjustada. Puu otsast võttes ära rebi õuna enda poole, vaid keera seda kergelt ülespoole – siis tuleb see kergemini oksa küljest lahti.
Kasti pane õunad õrnalt, sest muljutud koht hakkab juba kuu aja jooksul riknema. Kõige parem ongi, kui puu otsast võetud õunad kohe säilituskasti panna. Seejuures – kui kasutusele tulevad kastid, milles on õunad korra juba olnud, pese need kindlasti paar nädalat varem puhtaks ja desinfitseeri (aianduspoes müügil olevate spetsiaalsete preparaatidega või kaaliumpermanganaadi lahusega) ning lase päikese käes korralikult kuivada.
Kui hoiuruumi on piisavalt, kasuta madalaid kaste, kuhu lao vaid üks kiht õunu. Nii on neid hiljem lihtsam jälgida. Säilitamiseks on parimad restkastid, neis pääseb õhk liikuma.
Keldris, kuhu õunakastid viiakse, peaks temperatuur olema alla kuue kraadi. Lühikest aega talub enamik säilitusõunu ka kuni viit külmakraadi, kuid mõni sort, nagu näiteks «Talvenauding» ja antoonovka madalat temperatuuri ei taha, siis hakkab nende koor pruunistuma.
Niiskust olgu parasjagu
Kui õunad on ühes keldris koos kartulite ja teiste juurviljadega, väheneb oluliselt nende säilivusaeg ja õuntele tuleb õige kähku juurde nii-öelda keldrimaitse. Abi võib olla, kui eraldada õunakastid juurviljadest papi ja tekstiiliga.
Tsementpõrandaga keldrid kipuvad õunte säilitamiseks olema liialt kuivad, seal võiks ruumi nurka panna veeanuma. Vanasti kasutati niiskuse määramiseks kuuseoksi: kui okkad oksalt maha ei pudenenud, oli niiskus piisav. Kui aga keldrilakke kogunevad kondensveepiisad, annab see märku üleniiskusest.
Keldris tuleb kindlasti teha närilisetõrjet ja aeg-ajalt kaste sorteerida ja eemaldada kahjustunud viljad.
Pista õunad sügavkülma
Külmutatud õunad on heaks lisandiks smuutidele, ka saab neist talvel maitsvat õunakokteili ja katte kookidele.
Sügavkülmutamiseks koori ja tükelda õunad ning kuumuta neid mõni minut kuumas suhkrusiirupis. Seejärel tõsta õunaviilud sõelaga siirupist välja, jahuta, lao karpidesse ja pane sügavkülma. Kui soovid õunu sügavkülmutada koogi jaoks, võid suhkrusiirupis töödeldud viilud laduda üksteise kõrvale küpsetuspaberile ja paberi seejärel ettevaatlikult rulli keerata.
Õunad võib ka lihtsalt koorida ja tükeldada, segada suhkruga, panna plastkarpi ja sügavkülma.
Miks kodumaised õunad riknevad kiiremini?
«Välismaa õunad on üle pritsitud kaitsekihiga, see ei lase õhust tema pinnale laskunud õunahaiguste tekitajal arenema hakata. Isegi siis, kui neid õunu hoida soojas toas, võivad need muutumatuna seista kuid. Eesti õunad ei ole tavaliseslt sellist kaitsepritsimist saanud ja seepärast hästi ei säili,» selgitab Rebase talu pererahvas, Piia ja Meelis Tiigemäe. Toatemperatuuril võib sügisene õun nende sõnul säilida ehk umbes nädala juhul, kui on plekkide ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi. Keldris olnud õunale on õhus langenud ikka mõni bakter ja läbi õiepoolse otsa tungivad nad ka vilja sisse. «Kui selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti vohama ja õun riknema. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad suurenema, võib alata ka pruunistumine või hallitamine vilja sees. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad,» kõnelevad Tiigemäed.
Millisest sordist mida teha?
Paljude õunasortide seast mõned näited.
Kompott: antoonovka, «Valge klaarõun», «Krügeri tuviõun», «Tellissaare», «Sügisjoonik», «Pärnu tuviõun»
Moos: antoonovkad, «Melba», «Talvenauding», «Tellissaare»
Mahl: «Talvenauding», «Põltsamaa taliõun», «Safran-pepin», «Krameri tuviõun», «Krügeri tuviõun», «Koit», «Põltsamaa taliõun», «Sügisdessert», «Sügisjoonik», «Tellissaare»
Kuivatamine: «Valge klaarõun», «Põltsamaa taliõun», «Sügisjoonik», «Krügeri tuviõun», «Safran pepin»
Keldris säilitamine: «Talvenauding», «Tellissaare», «Cortland», «Liivi sibulõun», antoonovka, «Kikitriinu», «Antei», «Lobo», «Orlovski sinap», «Auksis», «Kulikovskoje», «Alesja», «Karksi renett», «Katre», «Veteran»
Kas teadsid?
Õunaallergia on tegelikult õietolmuallergia. Toiduallergiat tekitavad pähklid, mereannid ja munad, kuid levinud on ka õunaallergia. Eksperdid usuvad, et õunte puhul tekitavad allergiat mitte õuna sees leiduvad ained, vaid ristandallergeen kaseõietolm, mida leidub õunte peal.
Õunad on dieettoit. Kõrge vee- ja kiudainesisaldus õuntes tagab pikaks ajaks täiskõhutunde ning annab vähe kaloreid, umbes 95 kalorit õuna kohta. Õuntel on ka rasva lõhustav toime.
Enamik inimesi laseb raisku kolmandiku õunast, sest süües ringiratast ümber südamiku läheb umbes 30 protsenti ehk 20 kuni 30 kalorit raisku.
Õuntes on palju õhku, teadlaste sõnul suisa umbes 18 protsenti.
Allikas:
LHuffington Post
Tarte tatin
Vaja läheb: Tainaks: 125 g pehmet võid, 90 g suhkrut, 1 muna, 250 g nisujahu, sutsuke soola. Katteks: 90 g võid, 90 g suhkrut, 1,5 kg õunu
Valmistamine: Sega pehme või suhkruga, lisa muna, nisujahu ja sool. Sõtku mass kiirelt tainaks, suru kaheks lamedaks palliks ja pane kaheks või enamaks tunniks külmkappi ootele. (Teine osa tainast jäta külmikusse järgmist koogitegu ootama).
Valmista ette ahjuvorm – selleks tuleb kasutada vormi, millega saab toimetada nii pliidil kui ka ahjus (lahtikäiv vorm ei sobi). Määri see 45 g võiga kokku, puista üle 45g suhkruga.
Õuntena kasuta kõvasid ja hapusid (nt antoonovkad või mõni teine hea küpsetamiseks hea sort). Koori õunad ja lõika poolikuteks ning poolikud veel korra pooleks. Lõika südamekoht välja. Aseta õunad (kumerus allpool) vormi tihedalt üksteise kõrvale. Raputa peale ülejäänud võist lõigatud kuubikud ja kalla peale ülejäänud suhkur.
Aseta vorm pliidile kuumenema. Jälgi hoolega koogivormis toimuvat. Suhkur ja või sulavad ja suhkur muutub karamelliks. Õunad peavad saama karamellpruuniks niimoodi, et nad liiga pehmeks ei küpse ega liiga tumedaks ei kõrbe. Kontrolli pliidi kuumust ja jälgi aega – kulub 7–9 min.
Rulli lahti tainas – õhukeseks ja sama suureks kettaks, kui on koogivorm ja tõsta see karamellistunud õuntele peale. Suru ääred võimalikult tihedalt vastu põhja.
Küpseta tarte tatin 200kraadises ahjus u 20 minutit. Kook on küps kui tainas on pealt krõbedaks-kuldpruuniks küpsenud.
Lase koogil ahjust tulles paar minutit seista ja kummuta ahjusoojana serveerimisvaagnale. Kook on parim soojalt külma vanillijäätisega. Allikas: perenaine.ee
Punapeedi-õunamoos
U 1,5 liitrit moosi
Vaja läheb: 600 g toorest punapeeti, veidi vett, 200 g ebaküdooniaid või 1 suur sidrun, 1 kg õunu, 500 g suhkrut
Valmistamine: Koori peet, riivi jämeda riiviga ja keeda väheses vees poolpehmeks. Koori ja tükelda ka õunad ning seemnetest puhastatud ebaküdooniad (kui kasutad sidrunit, siis riivi sellelt koor ja pigista mahl välja).
Kui peet on poolpehme, siis lisa keedunõusse ka õuna- ja ebaküdooniatükid (sidrunikoor ja -mahl) ning keeda pehmeks. Lisa juurde suhkur (kui soovid ühtlasemat moosi, s.t ilma märgatavate peeditükkideta, siis hõõru moos läbi sõela ja alles siis sega juurde suhkur).
Keeda tasasel tulel umbes 10 minutit ning jaota kuumalt steriliseeritud purkidesse, sule kohe õhukindlalt.
Allikas: Liilia Raik (http://liiliapere.blogspot.com)
Suvikõrvitsa-õunakeeks
Vaja läheb: 200 g suvikõrvitsat, 200 g õunu, veidi sidrunimahla, 200 g võid, 150 g suhkrut, veidi soola, 2 tl vanillsuhkrut, 4 muna, 400 g jahu (1/3 sellest grahamjahu), 2 tl küpsetuspulbrit
Valmistamine: Riivi õunad ja suvikõrvits jämeda riiviga, piserda sidrunimahlaga.
Vahusta toasoe või suhkru, soola ja vanilliga. Mikserda ükshaaval juurde munad. Sega omavahel jahud ja küpsetuspulber ning lisa see või-munavahule, sega juurde ka riivitud õun ja suvikõrvits.
Tõsta tainas võiga määritud keeksivormi ja küpseta 180kraadises ahjus 55–60 minutit (kontrolli küpsust tikuga).
Lase restil jahtuda. Jahtunud keeks puista üle tuhksuhkruga või kata õunamahlast ja tuhksuhkrust valmistatud glasuuriga.
Allikas: Liilia Raik (http://liiliapere.blogspot.com)
Õuna-juurvilja-kana püreesupp
Vaja läheb: 250 ml õunamahla, 225 ml 35% rõõska koort, 2 suuremat porgandit, 4 keskmist kartulit, 200 g kanaliha (rinnafileed), 1 väiksem porrulauk, 3 keskmist õuna, 1 spl võid, 1 l vett, 1 puljongikuubik (köögivilja), maitsestamiseks musta pipart ja soola.
Valmistamine: Koori ja tükelda köögiviljad väiksemateks viiludeks või kuubikuteks. Pane kartul ja õunad veega pliidile keema ja maitsesta soolaga.
Sulata pannil või ja prae selles eelnevalt tükeldatud porru ja porgand kuldseks, siis kalla need potti kartulite juurde. Keeda tasasel tulel kaanega kaetult 20 minutit, aeg-ajalt segades, kuni köögivili on pehme. Püreesta saadud segu saumikseriga või köögikombainis.
Kui supp on püreestatud, pane see uuesti tasasele tulele ja lisa õunamahl. Kuumuta umbes 5 minutit pidevalt segades. Sega supi sisse rõõsk koor ja kuumuta veel umbes 5 minutit. Maitsesta soola, värskelt purustatud pipra, muskaatpähkli ja soovi korral köögiviljapuljongiga. Jäta supp potti kaane alla tõmbama.
Tükelda kanafilee väikesteks kuubikuteks ja prae pannil, maitsesta soola ja värskelt purustatud pipraga. Serveeri suppi kausis, lisa soovitud kanalihakogus. Kaunista meelepäraselt.
Kommentaarid (0)