Toiduuudised
30. märts 2013, 08:01

Miks selline nimi? Lindstromi pihvid

Hakkliharoog, mille teevad eriliseks peet, kartul ja kapparid, tundub nime järgi küll rootsipärasena, kuid selle juured võivad peituda hoopiski Venemaal.

Levinud versiooni kohaselt sai Biff a la Lindström nime kapten Henrik Lindströmi (1831–1910) järgi. Rootslasest ettevõtja perest pärit mees kasvas üles Peterburis ja oli hiljem Vene, Prantsuse ja Hispaania konsuliks Visbys.

1862. aastal juhtus Lindström Kagu-Rootsi linnas Kalmaris hotelli Witt. Lugu räägib, et ta tuli sinna koos heade sõpradega, kuid polnud seal pakutava toiduga rahul ja, soovides kaaslastele pakkuda sama elamust, mille ise oli saanud noorpõlves Peterburis, otsustas ise käed tööle panna. Ta tellis lauda hakitud veiseliha, keedupeeti ja -kartulit, sibulat, muna, kappareid, soola ja valget pipart ning tegi neist pihvid, mis

Lindströmi näpunäidete järgi kuumal pannil võis praeti. Tulemus oli suurepärane ja sellest ajast seisabki Biff ? la Lindström alati hotelli restorani menüüs. Põneva koostisega roog sai kiiresti populaarseks kogu Rootsi riigis.

Vähemtuntud legendi järgi sai roog nimetuse Norra esimese polaarkoka Adolf Henrik Lindstrømi (1886–1939) järgi, kes võttis osa mitmest kuulsast ekspeditsioonist, muu hulgas käis ka Roald Amundseni meeskonnaga lõunanabal.

Mitmete juttude ja üsna levinud perekonnanime tõttu on alust arvata, et liharoa ristiisa võib olla ka keegi kolmas. Olgu legendidega kuidas on, aga Lindströmi pihve süüakse tänapäeval kogu maailmas.

Klassikaline variant käib munata

Hästi tehtud Lindströmi pihv on mahlane, kaunilt punane ja kapparihapuka maitsega. Neid serveeritakse pearoana.

Samast hakkmassist valmistatud lihapalle pakutakse ka suupistelaual. Lindströmi pihvist, praemunast, lehtsalatist ja rukkileivast saab kokku panna toitva võileiva.

Mõne retsepti järgi lisatakse liha maitsestamiseks anšoovisefileed, mahedat sinepit või midagi muud, mis hapukat mekki annab, vahel ka küüslauku. Lihtsamates retseptides kasutatakse kapparite asemel marineeritud või hapukurki.

Serveerimisel võib juurde pakkuda pruunistatud võid, praetud muna, marineeritud kurki, praetud kartuleid, värsket salatit. Muna ei kuulu klassikalise Lindströmi pihvi juurde, kuid tänapäeval armastatakse seda serveerida just nii.

Biff à la Lindström (neljale)

Vaja läheb: 400 g kvaliteetset veisehakkliha, 3 munakollast, 0,75 dl rõõska koort, 1 väike sibul, 1 dl marineeritud peedikuubikuid (sobib ka kuubikuks lõigatud keedupeet), 2 väikest keedukartulit, 2 sl hakitud kappareid, 1 tl soola, värskelt jahvatatud valget pipart, praadimiseks õli ja võid. Lisaks 2 sl võid pruuni või valmistamiseks.

Serveerimiseks: värskeid suhkruherneid, külmi keedetud kartuleid.

Valmistamine: Haki sibul ja kapparid, lõika kartulid väikesteks kuubikuteks.

Sega hakkliha algul soolaga läbi, lisa munakollased ja vähehaaval rõõsk koor, töötle kõik käega ühtlaseks massiks. Pane juurde hakitud sibul, kartul, kapparid ja peet (vajadusel ka pisut peedimarinaadi). Mahedama maitse saamiseks võib sibula enne vähese õliga läbi kuumutada. Maitsesta vähese valge pipraga.

Vormi neli paksu pihvi, prae kuumal pannil õli ja või segus mõlemalt poolt pruunikaks. Kvaliteetsest lihast pihve lõplikult valmis ei küpsetata, vaid jäetakse seest roosaks.

Pruunista või keskmisel kuumusel; tekkinud vaht eemalda ja serveerimisel tõsta või liha peale.

Lõika keedukartul ratasteks, prae pannil õlis mõlemalt poolt kuldseks, maitsesta vähese soolaga. Keeda suhkruherneid soola ja võiga maitsestatud vees 1 minut, pane korraks külma vette ja serveeri kohe.

Lindströmi pihvide kõrvale võib pakkuda ka värskeid lehtsalateid – rukkolat, lambasalatit jms.

NIPP: Sega hakkmass kokku vahetult enne praadimist, seistes võivad pihvid laguneda.