Foto: Mati Hiis
Toiduuudised
15. detsember 2012, 07:59

Eri rahvaste jõuluroad: kuumast šokolaadist marineeritud heeringateni (1)

Kui keegi arvab, et kogu maailmas Leedust Austraaliani süüakse jõululaupäeval verivorste ja hapukapsast, siis valesti arvate! Eestlased on oma süldi ja hapukapsaga üsna omapärased, meiega kõige sarnasema peolaua katavad lätlased.

Lätis süüakse samuti hapukapsaid ja verivorsti ning küpsetatakse piparkooke. Prae kõrvale pakutakse rohelisi herneid, mis tuleb uskumuse kohaselt kindlasti kõik ära süüa, sest muidu valatakse järgmisel aastal palju pisaraid. Saksamaa eeskujul söövad lätlased jõulude ajal tihti karpkala. Kalasoomuseid pannakse taskusse ja rahakotti, see pidavat järgmisel aastal rahaõnne tagama. Nagu rootslased, usuvad ka lätlased, et jõululaupäeval peaks üheksa korda sööma.

Leedus näeb jõululaud juba välja hoopis teistsugune. Jõululaupäev on leedu k. Kūčios, samamoodi kutsutakse paljusid selle päeva traditsioonilisi toite. Tallinnas elava tõlkija Gražina Kreivenaite sõnul on Leedu traditsioonilised jõululaupäeva road liha- ja piimavabad. Koostisosadeks on kala, jahu, puu- ja köögiviljad, pähklid, seened, rasvaks võib kasutada ainult õli. Jõululaual peab olema 12–13 käiku ning kindlasti seisab seal moonipiim, mida süüakse kui suppi, lisades kuivikutaolisi pisikesi pallikesi mooniseemnetega.

Et Leedu pühaderoad pärinevad iidsetest aegadest, pole need tänapäeva arusaamade kohaselt üldsegi mitte pidulikud. Nii on põhiroaks mitmeviljapuder nisust, odrast, kaerast, hernestest ja ubadest. Seda söödi sooja keedetud veega lahjendatud meega. Sõna "Kūčia" pärineb Valgevenest ja tähendabki kuivatatud teraviljade putru.

Veel kuuluvad traditsiooniliste jõulutoitude hulka kaerakiisel (kaerakile), erinevad kalatoidud; oa-, kapsa-, peedisalat; jõhvikakissell. Veidi hilisemast ajast pärineb hanesöömise komme. Tänapäeva leedulased teevad ikka peenemaid roogi ka, kuid ka vanu traditsioone järgitakse veel. Ka Gražina ostis endale hiljuti hakklihamasina, et jõulude ajal moonipiima teha.

Rootslased söövad üheksa korda

Juba kakskümmend aastat Stockholmis elava eestlanna Marika Hansoni sõnul käivad rootslased advendiajal palju väljas söömas. Restoranid töötavad detsembrikuuks välja erilised jõulumenüüd, mis esimesel advendil pidulikult avalikustatakse.

Jõuluõhtul ollakse siiski enamasti kodus pereringis. Rootsis usutakse, et hea õnne hoidmiseks tuleb jõuluõhtul süüa üheksa korda. Kõige kuulsamateks jõulutoitudeks on lihapallid, jõulusink, marineeritud heeringas, libekala (lutfisk) ja heeringa vormiroog "Janssoni kiusatus". "Pidulikkuse rõhutamiseks kaetakse meeleolukas ja rikkalik buffet-laud – Rootsi laud," räägib Marika. Traditsioonide austajad käivad oma taldrikuid täitmas üheksa korda ja kindlasti õiges järjekorras. Esimene käik on marineeritud heeringad. Sellele järgnevad külm- ja kuumsuitsu lõhe. Kolmas käik on külmad lihatoidud, aga mitte veel Rootsi traditsiooniline jõulusink. Seda süüakse koos magusa leivaga neljanda käiguna.

Viies taldrikutäis koosneb soojast toidust: lihapallid, vorstikesed, ahjukartulid, "Janssoni kiusatus". Ei puudu ka kapsas: rootslased söövad magushaput punast kapsast.

Kuues käik on libekala, mille kuivatamis- ja leotamisetappide kirjeldamine nõuaks liialt leheruumi. Seitsmes käik on juustud, kaheksas kaneeliga maitsestatud riisipuder. Pudru sisse on peidetud üks mandel, ja kes selle endale saab, on uskumuste järgi tuleval aastal väga õnnelik või abiellub – see on soomlastega ühine tava.

Üheksas käik koosneb mitmesugustest kookidest-kommidest, loomulikult ei puudu ka piparkoogid.

Alustuseks joovad rootslased Marika sõnul hõõgveini ehk glögi ning toidu kõrvale rüüpavad jõuluõlut ja "Julmust", viimane meenutab natuke kalja, kuid on magusam.

Restoranide Clazz, Olde Hansa jt Belgiast pärit peakokk Emmanuel Wille (Manu) sõnul on jõululaud kogu Kesk-Euroopas üsna sarnane ja vanad traditsioonid pole nii elujõulised, kui Skandinaavias või Ida-Euroopa maades. "Iga pere teeb laua omamoodi ja väga tavaline on toidud tellida catering-firmadest," räägib Manu. Belgias elab kaks rahvast, valloonid ja flaamid, ning flaami päritolu Manu kinnitab, et eri rahvusest naabrite jõululaual Belgias vahet pole. "Rohkem üritatakse võib-olla midagi erilist pakkuda, näiteks meil on tehtud fondüüd," meenutab Manu. Tihti on pearoaks metslooma- või linnupraad, aga seda süüakse sügishooajal ka muidu sageli. Samamoodi on jõulude ajal kindlasti laual heeringas, kuna sügisel on tema hooaeg.

Siiski meenub Manule ka üks traditsiooniline jõululaua magusroog: jäätisetort, mis koosneb kihiti ülestikku laotud mitmesugustest jäätistest. Seda kutsutakse prantsuse keeles Bouche de Noel – jõulupuu.

Ühtne Kesk-Euroopa

Verivorsti süüakse Belgias ka, aga mitte jõulude ajal. Meie suhteliselt odav verivorst on seal muide delikatess! "Jõululaua tegemiseks Belgias raha ei loeta, pidulauale pannakse parimat," ütleb Manu.

Itaalias kaetakse peolaud jõulupühadeks koguni kolmel korral: Cena di Vigilio on 24. detsembri kerge õhtusöök; Pranzo di Natale on 25. detsembri lõunasöök ja Cena di Natale sama päeva õhtusöök.

Itaalias Bolognas elava poliitikateadlase Oudekki Loone sõnul koosneb jõululaupäeva õhtusöök tavaliselt 5–6 käigust, süüakse peamiselt kala ja mereande ning palju juurvilju. Esimese püha lõunal pakutakse kindlasti liha, mereäärsetes piirkondades ka kala. Mujal maailmas on itaallaste jõulutoitudest tuntumad vast erilised kõrged keeksid pandoro ja panettone.

Kalkuni- ja singimaad

Ingliskeelsetes riikides seisab jõululaual kindlasti kalkun ja sink. Inglismaa traditsioonilised jõulutoidud on jõulupuding ja väikesed lihapirukad. Ameerikast ja Austraaliast pika ajalooga jõuluroogi ei leia.

Üle kümne aasta Austraalias elava eestlanna Ingrid Morrisoni sõnul on seal peamisteks roogadeks ahjus küpsetatud kalkun, mille kõrvale pakutakse küpsetatud juurvilju ja kartulit. Mõnes peres pakutakse ka veiseliha, aga seapraadi mitte. Olulisel kohal on ka suitsusink, mis ostetakse suure kintsuna marlikotis ja mida serveeritakse kas keedetult soojana koos salatiga, või külmade lõikudena. Külmlauale käib ka kartulisalat, mis meie omast erineb suuremate kartulitükkide poolest. Ingrid teeb alati ka seapraadi ja hapukapsast.

Magustoitudest on kolm peamist rooga: "must" Pavlova tort värskete maasikate ja passionikastmega (Pavlova teeb mustaks šokolaad), Lamingtoni koogid ning pokaalis pakutav trifle, mis meenutab saiavormi ja tarretise segu. Kuna jõulude ajal on Austraalias suvi, on väga levinud ka krevettide ja vähkide grillimine.

Nagu Austraalias, nii on ka USAs jõululauad erinevad sõltuvalt piirkonnast ja pererahva päritolust. Peamised ühisnimetajad on meeglasuuriga sink ja viskiga munaliköör eggnogg. Samuti pakutakse palju kuivatatud puuviljadega kooke ning erinevaid küpsiseid.

Glögimaitseline jõuluheeringas (kahele)

Vaja läheb: 250 g soolaheeringat (sobib nt Vici traditsiooniline, parim oleks muidugi õige matjes heeringas), 1–2 sl oliiviõli.

Marinaadiks: 100 g õunaäädikat, 100 g veiniäädikat (mõlemat peab olema täpselt pooleks), 50 g vahtrasiirupit, 50 ml vett, 2–3 aniisi, 3 kaneelikoort, 2 loorberilehte ning 10 valget, 10 musta ja 10 rohelist pipart.

Valmistamine: lase marinaad keema tõusta ja keeda 2 minutit. Lisa kuumale marinaadile oliiviõli, jahuta. Lõika heeringas tükkideks, vala jahtunud marinaad peale ja lase 15 minutit maitsestuda. Kõrvale paku lihtsat kartuli-sibula salatit, see on Belgias külma- laua tavapärane osa.

Salat: 500 g keedetud kartulit, 100 g sibulat; 50–60 g Hellmans majoneesi (mitte light!), soola, pipart, peterselli (või murulauku). See on hea võimalus ära kasutada prae juurde keedetud kartuleid.

NIPP: Kõrvits sobib alati jõululauda kaunistama ja must leib koos heeringaga lisab sellele jõuluroale ka väikese eesti nüansi.

Allikas: Emmanuel Wille, Olde Hansa ja Clazzi peakokk

Jääkeldri lõhe sinepikastmega (kuuele)

Vaja läheb: 1 kg lõhet; 1 l vett; 100 g meresoola.

Valmistamine: Keeda vesi ja lisa sool, jahuta. Eemalda lõhefilee seest luud. Pane filee kaussi, vala peale jahtunud soolvesi. Kata kauss toidukilega, aseta peale raskus ja pane 48 tunniks külmkappi maitsestuma. Viiluta kala umbes 5 mm paksusteks viiludeks. Serveeri sinepikastmega.

Sinepikaste: 350 g magusat Soome sinepit, 50 g Põltsamaa sinepit, 75 g suhkrut, 400 g rapsi- vms õli, 5 g tilli, soola ja valget pipart. Pane sinepid, suhkur, sool ja valge pipar teraskaussi. Vispelda mikseriga vahule, sortsutades aeg-ajalt juurde õli. Kui kaste on valmis, puista üle hakitud tilliga.

Allikas: Emmanuel Wille, Olde Hansa ja Clazzi peakokk

Belgiapärane kuum jõulujook (kahele)

Vaja läheb: 100 g vahukoort, 300 g tumedat šokolaadi (75%, soovitavalt Belgia), 1 vanillikang, kardemoni, tšillit. Serveerimiseks piima.

Valmistamine: Kuumuta koor ja vala läbi sõela tagasi potti. Kuumuta uuesti ja lisa šokolaad. Sega, et šokolaad lahustuks, maitsesta. Vala šokolaadisegu väikestesse vormidesse. Kui šokolaad on veel pehme, torka sisse varras (näiteks poolitatud grilltikk) ja pane külmkappi hanguma. Serveeri vürtsikaid šokolaaditrühvleid koos läbipaistvasse kruusi valatud kuuma piimaga. Iga jooja segab oma trühvliga kruusis ise joogi kokku.

NIPP: Et oleks ilusam serveerida, võid tiku ümbritseda värvilise plastkõrrega.

Allikas: Emmanuel Wille, Olde Hansa ja Clazzi peakokk

Leedulaste moonipiim

Vaja läheb tassitäis mooniseemneid, 2 liitrit vett ja maitse järgi suhkrut.

Mooniseemned kupatatakse keeva veega läbi ja jäetakse mõneks ajaks seisma. Siis valatakse vesi pealt ja seemned lastakse 2-3 korda hakklihamasinast läbi, kuni moonipiim on täielikult eraldunud. Purustatud seemnetele lisatakse keedetud ja jahutatud vett, suhkrut ja lastakse veidi seista.

Enne söömist lisatakse kuivikutaolisi mooniseemnetega pallikesi, mis on moonipiimas veidi seisnud.

Allikas: http://www.slic.org.au/Culture/Kucios.htm