TOIT TOOB INIMESED KOKKU: Olgugi, et kama on oma olemuselt lihtne ja kodune, mõistavad õekesed, Jaanika ja Signe Anton, pakkuda kamasõpradele võrratuid maitse-elamusi. Retseptid sünnivad kokkamise käigus ning lõplike koguste puhul on kaalukeeleks maitsemeel. Foto: ALDO LUUD
Toiduuudised
7. juuli 2012, 09:09

Kodune kamajahu mängib gurmee-etenduses pearolli

Klassikaline kamajahu ei sobi üksnes selleks, et seda keefiri või petti puistata, vaid pakub agarale kokkajale ohtralt katsetamisvõimalusi. Säärane maitseseiklus teemal "kamajahu" viidi läbi Antoniuse Gildi Maitsekojas, mille peremees Tauno Laasik kutsus hobikokkadest õed Jaanika ja Signe, Antoni andma inspireerivat gurmee-etendust.

Kama jääb paljude jaoks kamaks ka siis, kui keefiri või peti hulka lisaks kamajahule peotäis maasikaid ja teine mustikaid poetada. Ka see pole avastus, et pannkoogitainast segades võib pool nisujahukogusest vabalt asendada kamajahuga. Antoniuse Gildi Maitsekoda oli aga kamaseikluse aegu üllatusi täis.

Kas või see, et ühte kööki nii palju inimesi korraga ära mahub, et keegi teist ei sega ning keegi ei püüa teiste üle domineerida. Maitsekojas sarnaneb toiduvalmistamine klubilisele tegevusele ning puudutab esmalt osalejate hingekeeli, seejärel aga maitsemeeli. Kõigepealt sünnib toit ning alles siis näeb ilmavalgust retsept.

Kamale uued maitsed

Õhtu alguses on pika laua peal kaks pakki Urvastest pärit ökokamajahu, mille erilisust ja hinda tõstab röstitud ja jahvatatud ubade lisamine traditsioonilise rukki-odra-hernejahule. Kaks õde, Jaanika ja Signe, keda lisaks muule ühendab kirg hea toidu vastu, kinnitavad kui ühest suust, et see kamajahu on ehtsam, koduvilla-sem ja lapsepõlvehõngulisem kui kilesse pakendatud masstoodang. Mille eest samuti just vähe raha ei küsita: 400grammine kilepakk kamajahu maksab poes ligemale poolteist eurot.

Kokkamine võtab pöörase joone hetkel, kui õeste tandem blenderi käivitab ja marjadele kamajahu puistab. Pidavat jäätis sündima. Kuidagi kahtlane tundub see kõik, sest järgmisena lisatakse blenderisse hapukoor ja vahukoor. Loogiliselt võttes peaks kohe nüüd või hiljemalt natukese aja pärast asi hapuks minema. Aga ei lähe. Jäätisekopsik rändab külmikusse, kus jäist maiust aeg-ajalt segatakse.

Hetk hiljem tundub, et osaleme mingis kõrgema kategooria kokasaates, sest Jaanika ja Signega liitub veel kolm klubiliiget ning korraga on käsil viis kamatoitu.

Veidi iseloomutuna näib kama-kaalika muretaigen, mida Jaanika graatsilise randmeliigutusega vormi surub, kuid see on kõigest väga petlik mulje. Kukeseente asemel lähevad käiku kuivatatud kurrellid, kevadseentest delikatessid, millest lihtsurelikel pole enamasti aimugi. Seente võrratut maistet pole võimalik kirjeldada, seda peab lihtsalt ise proovima.

Trühvlite vormimine tundub nii vaevanõudva ettevõtmisena, et lihtsam oleks leppida paksema kamajoogiga, mida on tuunitud sulatatud šokolaadiga. Õeksed on aga nii suured kokkamisprofid, et saavad sulama isegi valge šokolaadi ning see ei muutugi kuivaks käkraks. Uskumatu, aga kamajahu segatuna sulašokolaadi ja toorjuustuga on tõeline ahvatluste lõks. Viiest valmistatud kamatoidust on see tippude tipp: toorjuustuhõngulised kamatrühvlid on nii head, et võiks sedamaid uue trühvliteoga alustada.

Trumbiks tõuseb lihtsus

Lisaks uutele maitsetele on teistsuguseks kogemuseks seegi, et retsepte pole liiga keeruliseks aetud. Kui piruka ja fileeliha küpsetamiseks läheb, ei kasuta õed maitseparandajaid ega lisa kaneeli, vanilli ega kümmet erinevat piprasegu.

Tahad smuutit, võta korralik hapupiim, parim kamajahu, lisa marju ja ongi valmis. Jooge terviseks kas hommikul või õhtul!

Kamamuretaina-seenepirukas sulab suus ning viib keele

alla. Tauno Laasik ütleb maitsekoja meistritele rahulolevalt, et selle toote võtavad nad kindlasti juba sel suvel menüüsse. Tundub, et nii see ka sünnib, sest kuivatatud kurrelitest peremehel puudust ei tule ning kamajahuga

pole samuti probleemi. Kõike jagub.

Kes aga kodus kavatseb küüslaugu-kamajahupaneeringus loomaliha valmistada, küpsetagu seda pigem vähem kui nõksuke üle. Küpsetusaste medium on parim, sest siis on maitsed ja lõhnad tasakaalus ning toekas paneering jätab väärt lihale alles tema isase iseloomu.

Veisefilee vürtsikas kamapaneeringus (neljale-viiele)

Vaja läheb: 1 kg lihaveise fileed, 2 dl kamajahu, 5–6 küüslauguküünt, soola, pipart, praadimiseks head õli.

Valmistamine: Lõika filee 3–4 cm paksusteks viiludeks, klopi liha korralikult läbi.

Lisa kamajahule pressitud küüslauk, sool ja pipar. Kuumuta pann ning prae paneeritud fileetükid kiirelt korralikus kuumuses, nii et liha mahlad ei haihtuks. Hästi sobib liha serveerida maitsevõiga,

millesse on lisatud hakitud päiksekuivatatud tomateid. Juurde sobivad küpsetatud naerid.

Kama-toorjuustutrühvlid (10–12 trühvlit)

Vaja läheb: 150 g valget šokolaadi, 150g tumedat šokolaadi, 1 sl toorjuustu, 2 sl kamajahu, 3 tl suhkrut, puisteks soovi korral 2 sl kamakaramelli (vaata jõhvika-kamajäätise retsepti).

Valmistamine: Haki valge šokolaad ja pane kaussi. Sulata madalal kuumusel segades kuni šokolaad on sulanud. Sega hulka toorjuust, sulavõi ja kamajahu ning tõsta veidikeseks ajaks külma. Kui segu on voolitavaks tahenenud, vormi teelusikatäiest massist trühvlid ja pane uuesti külma tahenema. Sulata tume šokolaad ja kata sellega trühvlid. Kaunista ning tõsta jahedasse tahenema.

Seenetäidisega kama-muretainapirukas (kuuele kuni kaheksale)

Vaja läheb:

Pirukapõhi: 3,5 dl nisujahu, 1,5–2 dl kamajahu, 200 g võid, 300 g riivitud noort kaalikat, ½ tl soola, 1 tl küpsetuspulbrit.

Täidis: 2 suurt pihutäit värskeid kukeseeni, praadimiseks võid, veidi soola.

Kate: 150 g mozarellat, 3 muna, 4 dl hapukoort.

Valmistamine: Sega sool ja küpsetuspulber jahudega, lisa riivitud kaalikas ning näpi koos võiga tainaks. Tainas peab jääma mõnusalt nätske. Pane tainas 30 minutiks külmkappi. Prae kukeseened võiga läbi, maitsesta tagasihoidlikult, et seente maitse jääks alles. Eelküpseta pirukapõhja 200kraadises ahjus 10 minutit, tõsta praetud kukeseened pirukapõhjale, viimasena lisa muna-juustu-hapukoore segu. Küpseta veel 30 minutit. Pirukas maitseb nii soojalt kui külmalt.

Jõhvika-kamajäätis karamellise puistega (kuuele)

Vaja läheb: 500 g jõhvikaid (soovi korral maasikaid või muid meelepäraseid marju), 1,5 dl suhkrut, 250 g hapukoort, 2 dl vahukoort, 3–4 sl kamajahu, 1 sl viina.

Valmistamine: Püreeri jõhvikad blenderis või purusta saumikseriga, sega suhkru ja viinaga ning lase umbes pool tundi seista. Seejärel sega jõhvikad kama, hapukoore ja vahukoorega ühtlaseks massiks. Vala segu karpi ja külmuta seda aeg-ajalt segades

3–4 tundi.

Krõbe karamelline kamapuiste: Sulata kuumal pannil 1 sl võid, lisa 1–2 sl suhkrut ja 4–5 sl kamajahu ning kuumuta pidevalt segades umbes 6–8 minutit, kuni kamapuru on mõnusalt karamelline. Vala puru kandikule jahtuma.

Banaani-maasika kamasmuuti (neljale)

Vaja läheb: 1 l keefiri, hapupiima või petti, 2–3 banaani, paar peotäit küpseid maasikaid või mustikaid, 3–4 sl kamajahu, 2–3 sl suhkrut.

Valmistamine: Koori ja tükelda banaan ning piserda üle sidrunimahlaga. Purusta kannmikseris või saumikseriga banaanid ja marjad, sega hulka keefir, suhkur ja kamajahu. Vala jook klaasidesse ja serveeri. Soovi korral kaunista mündioksaga.

Kamal on lapsepõlve maitse

Lisaks vanaema õunakoogile meenub lapsepõlve suvedest kindlasti ka kama. Hea lihtne ja maitsev toit, mis täitis oivaliselt kõhtu. Kodusel hapupiimal oli korralik piimakalgend, kuid pilt taolisest kamast eksisteerib täna vaid mälupildis. Kamakreemid ja teised hõrgutised ilmusid eestlaste lauale paarkümmend aastat tagasi, enne seda oligi kamajahul vaid kaks kasutusviisi – traditsiooniline kamajook, mida pakuti kuuldavasti ka Reformierakonna hiljutisel suveüritusel, ning kamakäkid, mille vormimisel erilist fantaasiat ei ilmutatud.

Antoniuse Gildi Maitsekoja peremees Tauno Laasik mäletab, et nende kodus tehti sageli soolast kama. Segatud see valmis suurde savikaussi, juurde võeti leivakuubikuid. Kama sisse on mõnes kodus puistatud köömneid ja juustu ning lõpptulemus sarnaneb paljuski külmsupile.

Eestlaste rahvustoit kama jääb aga igas keeles öelduna kamaks ning seda oskab küsida vähemalt iga kolmas turist, kes suvehooajal Antoniuse Gildi õuele uudistama satub.