Toiduuudised

AJALOO PARIMAD PALAD: SUUR PAAST: homsest kasinalt ülestõusmispühani välja (1)

Eha Laanepere, 16. veebruar 2021 17:39
Foto: Mati Hiis
Kolmapäeval algav paastuaeg tähendab küll kasinust – kogu loomne toit on keelatud, muna ja piim kaasa arvatud –, aga mitte nälgimist.

Erinevate kirikute paastuajad ja kombestik pole päris üks ja sama. "Õigeusu paastu põhimõte on mitte ainult toiduga kokku hoida, vaid puhastada ka oma keha ja hinge. Mis mõte on toiduga paastuda, kui sööd oma ligimest! Ka tarbima peaks kasinamalt, kaasa arvatud lõbustusi ja meelelisi asju nagu kohv, suhkur ja seks," ütleb vabakutseline kokk Kaarina Naur.

Kala kahel pühapäeval

Kaarina paastub juba kolmandat aastat: "Elan praegu kasinamalt ega tarbi üldse loomseid tooraineid, ei liha, kala, piima ega muna. Menüüs on kaunviljad, teraviljad ja köögiviljad." Makarone võib süüa, ainult et tuleb pakendilt järele uurida, ega koostises ei ole muna. Piim tuleks asendada soja-, kookos- riisi- vm taimset päritolu piimaga.

Paastumine nõuab siiski ka teadmisi, sest menüü peab jääma mitmekülgseks. "Mina tegin mõni aasta tagasi oma esimese paastuga selle suure vea, et ei söönud piisavalt idandeid ja kaunvilju," ütleb Kaarina. "Sain sellest päris korraliku aneemia." Aneemia ehk kehvveresus tekib peaasjalikult raua- ja B-grupi vitamiinide puudusest. B-vitamiine saab eelkõige loomsest toidust ja kaunviljadest, kuid tohutu B-grupi vitamiinide pank peitub ka idandites. Teraviljast tuleks eelistada täisteravilja, milles on säilinud kaltsium, magneesium, räni ja muu eluks vajalik.

Seejuures on õigeusklikele lubatud kahel pühapäeval paastu ajal ka kala süüa ja Kreeka õigeusu kirik lubab süüa ka koorikloomi.

Vitamiiniplahvatus idandites

Paastuja võiks seemneid idandada, näiteks mungube, läätsi või koorimata herneid. "Kuivades seemnetes pole kuigi palju vitamiine, aga kui idu hakkab looma, toimub seal vitamiiniplahvatus!" kinnitab Kaarina.

Eriti müstiline tegelane on Kaarina sõnul lutsern, mille idud peidavad endas kogu võimalikku vitamiinivaru.

Seemned võib likku panna näiteks klaaspurki. Esimesel ööl peaks neid hoidma vees, järgmisel päeval need läbi loputama ja vee pealt ära valama. Kaane võiks pooleldi peale jätta, et seemned ära ei kuivaks. Edasi tuleks seemned kaks korda päevas läbi loputada ja kohe, kui need idanema hakkavad, võib neid ka sööma hakata.

Kaarina teab, et nii mõnigi, kes on ühe korra paastunud, sööb pärast vähem liha, sest see ei maitsegi enam.

Õigeusklike paast kestab ülestõusmispühani 24. aprillil. "Juba öösel on suur ristikäigu pidustus ja kohe samal ööl pärast jumalateenistust alustatakse söömist, sest Kristus on üles tõusnud," ütleb Kaarina.

Retseptid!

Hummus

Vaja läheb: 1 purk kikerherneid soolvees või 1 peotäis kuivatatud kikerherneid, 1 suur küüslauguküüs, 4 sl tahinit ehk seesamikreemi või seesamiõli ja purustatud seesamiseemneid, soola, sidrunimahla.

Valmistamine: Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, leota neid üleöö ja keeda umbes tund, kuni on pehmed. Nõruta kikerherned ja püreesta. Sega kokku tahini, purustatud küüslauk, sidrunimahl ja sool.

NIPP: Hummus on ideaalne leivamääre neile, kes ei taha loomse päritoluga võid kasutada. Pane leivaviilule korralikult hummust, sellele näiteks salatileht ja kurgi- või tomativiilud, kõige peale vesikressi- või lutserniidandid.

Oakotletid köögiviljarisotoga (neljale)

Vaja läheb: risotoks 8 sl täistera- ehk pruuni riisi, õli, 1 väike sibul või 10 cm jupp porru valget osa, 1 porgand, ürdisoola, peterselli;

Valmistamine: Risoto jaoks keeda riis. Kuumuta kergelt õlis läbi sibul või porru ja porgand, sega keedetud riisiga ja maitsesta. Oakotlettide tegemiseks tükelda sibul ja kuumuta õlis. Sega saumikseriga kokku nõrutatud oad, õlis kuumutatud sibul, jahu ja maitseained. Veereta märgade kätega kaheksa kotletti ja prae kuumal pannil mõlemalt poolt. NB! Kotletid küpsevad kiiresti, kuna sisaldavad täisterajahu. Serveeri risoto ja lehtsalatiga.

Läätse-nuudlisupp (neljale)

Vaja läheb: 1 suur sibul, õli, 1 suur porgand, 2–3 küüslauguküünt, 100 g läätsi, 1 purk purustatud tomateid, 100 g munata valmistatud spagette või supinuudleid, Provence’i maitseainesegu, soola, piprasegu, steeviapulbrit, idandeid, maitserohelist.

Valmistamine: Tükelda sibul ja kuumuta õlis klaasjaks, lisa tükeldatud porgand ja seejärel hakitud küüslauk. Poolküpsetele köögiviljadele lisa läätsed ja veidi keeva vett. Seejärel lisa supile purustatud tomat ja vajalik kogus vett. Kui vedelik keeb, murra sisse spagetid või lisa supinuudlid. Lase pastal valmida ja maitsesta. Serveeri idandite ja maitserohelisega.

Šampinjonilasanje (neljale)

Vaja läheb: lasanjetainaks 200 ml pitsajahu, 1 tl soola, 5 ml oliiviõli; täidiseks 3 sibulat, õli, 500 g šampinjone, 1 purk purustatud tomateid, 1 purk tomatipüreed, pitsamaitseainet, soola, piprasegu, 250 ml taimset koort (soja-, riisi-, kaera- või speltakoort); serveerimiseks värsket salatit.

Valmistamine: Sega pitsajahu soolaga, lisa õli ja vähehaaval 200 ml vett. Sõtku tainas hoolikalt läbi (võib kasutada köögikombaini) ja pane külmikusse. Samal ajal valmista täidis. Selleks tükelda sibul ja kuumuta õlis klaasjaks, lisa tükeldatud šampinjonid. Prae läbi, lisa purustatud tomat ja tomatipüree. Maitsesta. Jaga tainas kolmeks osaks ja rulli õhukeseks. Vala ahjuvormi põhja pool taimsest koorest, pane peale tainaplaat ja sellele pool täidisest. Kata teise tainaplaadi ja ülejäänud täidisega. Kõige peale lähevad viimane tainaleht ja ülejäänud taimne koor. Küpseta 200kraadises ahjus 20 minutit. Serveeri värske salatiga.

NIPP: Võid kasutada valmis lasanjeplaate, kui oled kindel, et need ei sisalda muna.

Retseptide allikas: Kaarina Naur

Lugu ilmus algselt aastal 2011