Niitväljal pärast Keilat näitab Villa Benita peale, nii et eksimist pole karta. Kuigi odavaid lõunaid lubav reklaamsilt on Paldiski maantee veerest juba mõnda aega tagasi kadunud, kinnitab telefonikõne villasse, et iga sisseastuja saab kella 12–16 lõunat süüa.
Nagu kodus, aga hõrgum
Uksest sisse astudes satume hubasesse õhkkonda. Villa Benita esmaülesanne pole tühja kõhuga teelistele süüa pakkuda, vaid eakatele väärikat vanaduspõlve võimaldada. Ruumid on maitsekalt kujundatud, mingit haiglalõhna ega hooldusatribuutikat pole kusagil, pigem oleme sattunud hotelli.
Meid ei lasta kaua üksipäini mõistatada, kuhu edasi minna või mida peale hakata, vaid juhatatakse kätte kapp üleriiete jaoks ja seejärel näidatakse kätte tee sööklasse. Kui Kõhukriitik kohale jõuab, hakkab majaelanikel söögiaeg just lõppema. Mitu vaba lauda leidub ka väljast tulijatele.
Menüü on ülilihtne ja sisaldab üht suppi, kolme põhitoitu ja kolme magustoitu. Teenindaja tõstab portsud taldrikule, sama raha eest võib ise veel juurde võtta külma kastet, salatit ja leiba.
Kruusitäis kanasuppi (1 €) maitseb igati mõnusalt. Veiselihastrooganov (3 €) koosneb keedukartulitest ja kastmest, kus tundub ühevõrra olevat nii liha- kui ka aedviljatükke. Klassikaline kodutoit – hakklihavorm (3 €), on siin valmistatud nii, et seda poleks häbi pakkuda ka restoranis.
Magustoitudelegi pole midagi ette heita – nii bubertiga kissell (1 €) kui ka mangokreem (1 €) näevad ahvatlevad välja ja tõele au andes maitsevad lausa hõrgult.
Paistab, et pansioni pärisasukatele maitseb toit samuti.
Kõht täis, aga mitte liiga
Nagu selgub, ei ole siinsed road pole mingi vanainimeste erimenüü, vaid tavalised toidud, mille kokk on aastate jooksul enda ja sööjate maitse järgi paika timminud.
Kõht saab täis, aga mitte liiga, vaid parasjagu. Just niipalju, kui ühelt tervislikult söögikorralt eeldada võibki.
Isegi nõusid ei pea ise ära viima, kokk ise viib need pessu.
Alles pärast sööki läheme arvet maksma. Usaldus tänavalt sisse astunute vastu äratab aukartust, sest sööja ise nimetab toidud, mida sõi. Kui lahkume, on maja põhiasukad siseruumidesse kadunud ja fuajee suurel vaibal suristab ringi tolmuimeja.
Kel möödasõitjatest pole mahti maha sööma istuda, võib sooja eine kaasa osta, see pakitakse siis plastnõudesse.
Villa Benita
Asukoht: Harjumaa, Keila vald, Niitvälja
Kommentaarid