Koeratüdruk Lotte kimpus E-ainetega (8)

«Oleme Lotte toidukaupade loomisel katsunud olla võimalikult laste tervisest hoolivad. Kui vähegi võimalik, siis väldime igasuguste lisaainete kasutamist. Paraku mõnikord toiduainete töötlemise tehnoloogia seda lihtsalt ei võimalda,» lausus Elmer Maas Eesti Joonisfilmist.

Näiteks ei ole tema sõnul mingit võimalust, et poodidesse jõuaksid Lotte pildiga pulgakommid, sest nendegi koostises on väga palju lisaaineid.

«Lähtume Lotte toodete loomisel eeldusest, et tootjad on oma ala parimad eksperdid ja jätavad võimalusel E-ained kasutamata,» märkis Maas, kuid ohkas samas, et alati ei kipu see välja tulema.

Info pakendil eksitab?

Lapsevanemad on aga Õhtulehele kurtnud, et pakenditel leiduv info ei ahvatle neid lastele nende suure lemmiku – koeratüdruku – pildiga tooteid ostma. Nad viitavad säilitusainetele ja ka näiteks jogurtijookides sisalduvatele karmiinile (maasikamaitseline jook) ning karmosiinile (metsamarjamaitseline jook), mis tekitavad allergia- ja ülitundlikkusreaktsioone.

Tootjalt aru pärides selgub, et kui maikuus selgus karmosiini ohtlikkus lastele, võeti see jogurtijoogis sisalduvast metsamarjasiirupist välja. «Et pakendivaru on meil jaanuari lõpuni ning uute pakendite turule jõudmine võtab aega, võib tarbija segaduses olla küll,» nendib ASi Maag piimatööstuse kvaliteedijuht Alevtina Tjulkina.

Samamoodi ei ole tema kinnitusel säilitusaineid enam üheski selle piimatööstuse kasutatavas siirupis ja moosis, kuid suure pakendivaru tõttu kajastub neil vananenud info.

See aga tekitab olukorra, kus tarbijaid eksitatakse pakendi märgistusega. «Juhul kui käitleja teeb toote koostises muudatusi tootemärgistust muutmata ja soovib veel kasutada vana märgistusega pakendivarusid, peab ta sellest teavitama veterinaar- ja toiduametit. Praegu seda tehtud pole ja me ei saa ka kinnitada, et ASi Maag esindaja väide tõele vastab,» lausus loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo. Tema sõnul peaks asjasse selgus saabuma lähipäevil.

Just selle metsamarjamaitselise jogurtijoogi toob eraldi esile ka Tiiu Müürsepp Tartu tarbijanõustamis- ja infokeskusest, sest kui infosildil kirjutatu vastab tõele, on selles sünteetilist toiduvärvi kasutatud koos naatriumbensonaadiga. «Southamptoni ülikooli uuringust selgus, et sünteetilised toiduvärvid E 102, E 104, E 110, E 122, E 124, E 129 koos säilitusaine naatriumbensoaadiga põhjustasid lastel tähelepanu- ja aktiivsushäireid,» tähendas ta.

Kõiki E-aineid ei maksa karta

Kalev Chocolate Factory tootearenduse spetsialist Evelin Heiberg rõhutab, et kõiki E-aineid ei tasu karta. «E-number on antud ka paljudele koduköögis kasutatavatele komponentidele, näiteks sidrunhappele (E 330) ja söögisoodale (E 500),» lausub ta.

Premia Tallinna külmhoone turundusdirektor Katre Kõvask on Heibergiga nõus ning märgib, et väga vähesed E-ained on sellised, mille puhul on põhjust arvata, et need võivad inimesele suures koguses ohtlikud olla. «Tavaliselt on ohtlikud E-ained sünteetilised.» Ta selgitab, et osaliselt ka tootmise eripäradest tulenevalt kasutatakse kõikjal maailmas jäätise valmistamisel emulgaatoreid ning stabilisaatoreid. «Need ained ei ole aga sünteetilised,» kinnitab Kõvask.

Seejuures on oluline jälgida, kas E-ained kuuluvad toote koostisesse või lisandite koostisesse. Näiteks Lotte valge šokolaad küpsisetükkide ja maasikaga saab oma lisaained (E 202, E 160a, E 500 ja E 503) šokolaadile lisatud maasikatükkidest ja küpsistest. «Kuna lisand ei ole toote peamine osa, on nimetatud E-ainete sisaldus tegelikult väike,» selgitas Heiberg.

Tartu ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk nendib, et E-ainetest rääkides saab loota vaid tarbija tarkusele. Sest kõik, mis poelettidel, on tegelikult veterinaar- ja toiduameti poolt lubatud. Teisalt peab tarbija toodete seast ise valima ja selge on see, et lapsed valivad värvi ja välimuse järgi.

Seetõttu soovitabki Tiiu Müürsepp E-ainete sisaldust ikkagi jälgida, sest kuigi nende seas on looduslikke lisaaineid, mis inimese organismile probleeme ei tekita, on osa neist ohtlikud sünteetilised lisaained. «Nendega pole inimorganism harjunud ning need võivad olla ühele neutraalsed, teisele ohtlikud ja kolmandale lausa kahjulikud,» selgitab ta.

Ka tekitab temas küsimust, miks lastele suunatud toodetes kasutatakse taimseid rasvu, kusjuures pakendil ei ole kirjas, kas tegu on hüdrogeenitud või hüdrogeniseerimata rasvaga. «Hüdrogeenitud taimerasv kahjustab pikaajalisel tarvitamisel veresoonkonda, suuremates kogustes ja pikaajalisel tarbimisel võib viia infarktini,» selgitab ta. Müürsepa sõnul on uuringud näidanud, et keskmine Euroopa inimene saab toiduga oluliselt rohkem hüdrogeenitud ehk transrasvhapeterikast halba kolesterooli tõstvat taimerasva, kui see tervisele hea oleks.

Katre Kõvask kinnitas aga Premia toodetud jäätiste kohta, et juhul kui peaks olema tegu taimsest rasvast valmistatud jäätisega, on pakendil kindlasti märgistus selle kohta, et toode on transrasvhapetevaba.

Vanaemade moos seisis ka säilitusaineteta

Elmer Maas mõistab inimlikul tasandil ka lapsevanemate muret, sest kuigi lisaainete sisaldus ei pruugi Lotte pildiga toodetel olla erinev teistest samalaadsetest turul olevatest toodetest, on just kodumaine vahva koeratüdruk see, kes on meie laste igapäevakaaslane. «Ja mina ei oska ka öelda, miks tehnoloogia ei võimalda näiteks moosi ilma säilitusaineteta teha, samal ajal kui meie vanaemad kasutasid moosi keetmisel ainult suhkrut ja see seisis ilusti üle talve,» ohkab ta.

Kindlasti soovitab ta lapsevanemail muretult osta aga tervislikke Lotte kiirputrusid. Lotte maisipulkades ja piimašokolaadiski säilitusaineid ei leidu. Ning kõrremahlad võiksid tema sõnul olla alternatiiviks koolajookide ja limonaadi asemel, sest nende jookide valmistamisel on kasutatud naturaalset mahlakontsentraati ja naturaalsega identseid aroomiaineid. «Me teeme kõik, et Lotte toiduvalikus oleksid tulevikus ainult 100% tervislikud tooted,» lubas Eesti joonisfilmi esindaja.