KÕRVITS KUULUB LIISI IGAPÄEVAMENÜÜSSE: Kõige paremini klapivad kõrvitsaga kaneel, kardemon ja nelk. «Aga nagu tänased retseptid tõestavad, sobivad suurepäraselt ka ingver, basiilik ja rosmariin,» julgustab Põltsamaa Felixi maitse-meister uusi kõrvitsaroogi proovima.Foto: Tiina Kõrtsini
Dagmar Lamp 28. oktoober 2006 00:00
Põltsamaa Felixi maitsemeister Liis Tuur tunnistab, et ta on suur kõrvitsafänn. Kollasest hiigelmarjast oskab Liis teha kümneid toite. «Kõrvits on ju nii tervislik!» kiidab ta ja kurvastab, et seda hinnatakse eestlaste hulgas teenimatult vähe.

«Ma olen suur smuuti-fänn!» ütleb Põltsamaa Felixi arendus- ja kvaliteedijuht Liis Tuur muiates. Suures püreejookide vaimustuses on katki läinud juba mitu blender`it. Smuutisid püreestab Liis vastavalt tujule – mustikatest, vaarikatest, millest tahes.

«Mõtlesin, et proovin teha kõrvitsa-piimasmuutit, aga see tuli kohutav,» tunnistab Liis. Aga just eksperimenteerides avastabki ta huvitavaid roogi. Täna keerab ta kokku maasika-kõrvitsa-smuuti ning teise laari teeb basiilikuga. «Kuigi see ei pruugi igaühele sobida,» viitab Liis viimase omapärasele maitsele.

«Väga oluline on püreestamise järjekord,» manitseb Liis. Kui vedelikku on vähe ja lisad koostisosad vales järjekorras, ei saa püreerimine õiget hoogu sisse. Üldiselt aga pole smuutide tegemises midagi keerulist ja need valmivad kiiresti. «Pealegi on kõrvits väga hea dieetsöök,» tuletab Liis meelde, et kõrvits ei koorma organismi ning sisaldab märkimisväärsel hulgal pektiini ja kaaliumiühendeid.

Liisi köögiriiulil seisavad purgid marineeritud kõrvitsaga, aga traditsiooniliste kollaste kuubikute asemel on siin hoopis lõbusad punase-kollasekirjud purgid, milles on peale kõrvitsa ka paprikat. «Lihtsalt tuli selline rõõmus idee,» naerab Liis. Ta ei välista, et peagi võib sama toodet juba Felixi sarjas poeriiulil näha.

Küpsiste asemel närib kõrvitsaseemneid

Eestlased on Liisi sõnul väga loiud kõrvitsasööjad – Eestisse läheb Põltsamaalt kõrvitsatooteid hoopis vähem kui Skandinaaviasse ja Lätti-Leetu. Liis arvab, et tema kõrvitsavaimustus sai ehk alguse sellest, et võimalusel ta liha ei söö ja kõrvitsaga on tore uusi taimetoite proovida.

Kõrvitsaseemnesalat maitseb natuke nagu salsa – vürtsikas, omapärane ja värviline. Kokku on segatud ained, mille kokkusegamisele kohe ei tulekski – kõrvitsaseemned, jalapenjod, köömned… Liis tunnistab, et talle maitsevad väga USA lõunaosariikide road, seega ei imesta ta sugugi, et kõrvitsaseemnesalat väga salsamaitseline välja kukkus. «Ja kõrvits on tegelikult Mehhikost pärit,» valgustab ta.

«Ma olen suur seemnefänn tegelikult,» selgitab Liis omapärase salati sündi. Kuna ta töö tõttu sageli Tallinna–Tartu närvilist maanteed mööda sõitma peab, siis šokolaadi ja küpsiste asemel ostab ta autos närimiseks hoopis kõrvitsaseemneid. Kõrvitsaseemnesalatit valmistades tasub aga kõrva taha panna nipp, et salatil võiks pärast kokkusegamist lasta natuke seista – siis muutuvad seemned mõnusalt pehmeks. «Kõrvitsaseemned sisaldavad väga palju tsinki,» kiidab Liis oma lemmiknäkse.

Kõrvits kuulub Liisi igapäevamenüüsse aga kindlasti. Kord kahe nädala jooksul valmib suur potitäis kõrvitsasuppi, mida ka elukaaslane isuga sööb. «Kuigi meil käivad ikka diskussioonid, et järgmine kord võiks lihaga teha,» naerab Liis ja lisab kodurahu huvides vahel teise supitaldrikusse praetud peekoniribasid.

Aga kuidas see kõrvitsaga oleks?

Kuna Liis oma ameti tõttu kogu aeg reisib, siis on just võõramaised köögid sagedaseks inspiratsiooniallikaks. Loomulikult tekivad uued mõtted ka töö juures – iga toote sünnile eelneb hulk ajurünnakuid ja nii on lõpuks ühe uue maitse asemel sündinud kümme uut ideed.

Kokandust Liis õppinud pole, kuid koduski käib järjekindel katsetamine. Enamik kõrvalolevaidki retsepte on sündinud nii, et ta on mingit rooga valmistades mõelnud: «Aga kuidas see kõrvitsaga oleks?» Ja enamasti tuli välja, et väga maitsev.

Kõrvitsatartalette innustas proovima reis Portugali. «Ma üldse ei imesta, kui tartaletid oleksid Portugali rahvusroog. Neil on tõesti kõik kohad seal tartalette täis – mangode, marjade, õuntega.» Kõrvitsapirukat ja tartalette ta siiski väga sageli ei tee, pigem on need piduroaks külalistele.

Liis innustab kõiki rohkem kõrvitsat sööma. Lisaks sellele, et see näeb atraktiivne välja, on tegemist tervisliku ja maitsva köögiviljaga. Ka sobivad erinevad kõrvitsa põhjal tehtud püreed väga hästi väikelastele toiduks.

Kui aga keegi tahab kodus ise kõrvitsaga eksperimenteerida, siis tasuks meeles pidada, et kõige paremini klapivad sellega kaneel, kardemon ja nelk. «Aga nagu me täna tõestasime, sobivad suurepäraselt ka ingver, basiilik ja rosmariin,» ütleb Liis.

Liis Tuuri kõrvitsatoidud

Kõrvitsa-maasika-smuuti

Vaja läheb | 580 g kõrvitsat, 290 g külmutatud maasikaid, 130 g Põltsamaa õuna-maasikanektarit.

Valmistamine | Lõika kõrvits tükkideks, vala õuna-maasikanektar blenderisse, lisa vähehaaval kõrvits ja maasikad. Purusta, kuni jook on valmis.

Kõrvitsa-maasika-basiilikusmuuti

Vaja läheb | 580 g kõrvitsat, 290 g külmutatud maasikaid, 130 g Põltsamaa õuna-maasikanektarit, 8 g basiilikut.

Valmistamine | Lõika kõrvits tükkideks, vala õuna-maasikanektar blenderisse, lisa vähehaaval kõrvits, basiilik ja maasikad. Purusta, kuni jook on valmis.

Kõrvitsaseemnesalat

Vaja läheb | 85 g kuivatatud rohelisi kõrvitsaseemneid, 130 g värsket tomatit (soovitatavalt kirsstomat), 80 g konserv- või grillmaisi, teelusikatäis hakitud jalapenosid, natuke (jahvatatud) köömneid, ühe laimi mahl.

Valmistamine | Haki tomat 1 cm kuubikuteks ning sega juurde kõik ülejäänud ained.

Imehea kõrvitsasalat

Vaja läheb | 180 g Felixi kõrvitsasalatit, 100 g ribastatud jääkapsast, 25 g tükeldatud porrulauku, natuke oliiviõli, valge veini äädikat, üks pressitud küüslauguküüs, soola, jahvatatud musta pipart.

Valmistamine | Sega köögiviljad kokku. Pressitud küüslauguküünest, oliiviõlist, soolast ja piprast sega kaste ja vala salat kastmega üle.

Kõrvitsa-quiche

Täidis | Vaja läheb n 400 g riivitud kõrvitsat, 200 g vahukoort, 2 muna, 1 tl karrit, 1 tl mett, näpuotsaga soola, 100 g suitsusinki.

Valmistamine | Lõika sink kuubikuteks, sega kõik ained kokku.

Tainas | Vaja läheb n 250 g jahu, näpuotsaga soola, 80 g võid, 105 g vahukoort.

Valmistamine | Sega kõik ained tainaks, kata tainaga 28 cm läbimõõduga küpsetusvormi põhi. Küpseta 225kraadises ahjus 10 minutit. Vala kõrvitsasegu eelküpsetatud põhjale ja küpseta, kuni kõrvits on pehme ning muna ja vahukoor küpsenud.

Kõrvitsarisotto (kolmele)

Vaja läheb | 500 g purustatud kõrvitsat, 3,5 sl võid, 2 sl oliiviõli, 225 g risotto riisi, 65 g valget veini, soola ja värskelt purustatud pipart, 375 g puljongit, riivitud parmesani juustu, vajadusel lisada vett.

Valmistamine | Pane potipõhja või, prae kergelt kõrvits. Lisa riis ja oliiviõli, kuumuta veel natuke. Vala juurde vein. Kui vein on riisi hulka imendunud, lisa vähehaaval puljong ja sool. Kuumuta, kuni riis on pehme, vajadusel lisa vett.

Kõrvitsatartaletid

Vaja läheb | 100 g lehttainast, 50 g pisikesi kõrvitsakuubikuid, Ekströmi vanillikastet (1 pakk pluss 3 dl piima kokkusegamiseks), 5 sl Põltsamaa apelsinimarmelaadi, 3 sl Lossiveini, kaneeli, suhkrut.

Valmistamine | Rulli lehttainas 0,5 cm paksuseks ja lõika sellest joogiklaasiga ümmargused põhjad. Kooluta ääred üles. Eelküpseta põhju 200kraadises ahjus 5 minutit. Võta koogipõhjad ahjust ja vala peale vanillikaste. Vanillikastmele puista kõrvitsakuubikud, suhkur ja kaneel. Küpseta veel natuke, kuni kõrvits on pehme ja tartaletid kollakaspruunid. Samal ajal sega apelsinimarmelaad veiniga, suru saadud segu läbi sõela. Määri segu küpsetele kuumadele tartalettidele maitsvaks glasuuriks.

Marineeritud kõrvitsad-paprikad

Vaja läheb | 420 g kõrvitsat, 200 g paprikat, vastavalt soovile maitseaineid (kaneeli, nelki, koriandriseemneid, apelsinitükke), 380 g marinaadi.

Marinaadi valmistamine n 130 g suhkrut, 100 g valget veiniäädikat või 7protsendilist õunaäädikat, 140 g vett.

Valmistamine | Lõika kõrvits ja paprika kuupideks või ribadeks. Keeda marinaad, kalla purki köögivilja peale. Kaaneta ja kuumuta purke 95kraadises veevannis 15 minutit.

Kõrvitsa-ingveri supp (kahele)

Vaja läheb | 450 g purustatud kõrvitsat, üks sibul, 1tl võid, 350 g puljongit, 1tl riivitud ingverit, 1 tl laimimahla, soola, pipart.

Valmistamine | Haki sibul, pane see koos võiga potti. Kui sibul on muutunud klaasjaks, lisa kõrvits. Passeeri kergelt kõrvits, lisa puljong ja ingver, laimimahl. Keeda 5 minutit, püreeri saumikseriga.

Skandinaaviapärane kreemjas kõrvitsasupp (kahele)

Vaja läheb | 500 g purustatud kõrvitsat, 1 sl võid, 200 g piima, 100 g vahukoort, üks puljongikuubik, vett.

Valmistamine | Kuumuta kõrvitsat võis. Lisa piim, vahukoor ja puljongikuubik. Keeda kergelt 10 minutit. Püreeri segu, vajadusel lisa natuke vett (vee lisamisel lase supil korraks uuesti keema tõusta).

Kõrvitsa kiituseks

100 g kõrvitsat annab kõigest 27 kcal, ligi neli korda vähem kui kartul ja kaheksa korda vähem kui rukkileib.

Seni kõigi aegade suurim, 666kilone kõrvits kasvatati 2005. aastal USA-s Pennsylvanias. Selle numbri kõrvale on lõbustav seda vaidlustamisele mittekuuluv tõsiasi, et botaaniliselt pole kõrvits üldsegi mitte köögivili, vaid hoopiski mari.

Kõrvits ei saa küll kiidelda C-vitamiini rohkusega, ent sisaldab kiiduväärselt palju pektiini. See kiudaine seob toksiine ja vähendab halva kolesterooli hulka.

Märkimisväärselt leidub kõrvitsas kaaliumiühendeid, mis koos ebasoovitavate naatriumisoolade vähesusega teevad temast liigset vett väljutava toiduaine.

Allikas: M. Suitsu, L. Virkus, A. Kang “Köögiviljaraamat”, AS Ajakirjade Kirjastus