TUNNUSTATUD VEINIMEISTER: Juta Vahi valmistab üksnes puhast kraami – mustasõstravein on tehtud mahetalus kasvanud marjadest.Foto: Aldo Luud
Kristel Rõss 9. september 2006 00:00
Vikerkaare mahetalu mustasõstraveini magus mekk annab nii mõnelegi peenele desserdile silmad ette. Mõnus jook paneb hetkeks unustama trendimaitse – mida hapum ja kuivem, seda parem.

Tartumaal Päiksi külas valminud märjuke on bordookarva ja lõhnab nagu äsjanopitud sõstar. Alatskivi veinimeistri Juta Vahi loomingu maitset, värvi ja aroomi on hinnanud ka eksperdid, kes mullusel üle-eestilisel võistlusel Haapsalus just Vikerkaare talu mustasõstra veinipudeli pjedestaalile tõstsid.

Keemiast prii

Esialgu pole Jutal ette näidata uhket veinikööki, aga veinivõistlusel võidetud diplomeid on tal küllaga. Tegelikult pole ju koduveini valmistamine kuigi keerukas ettevõte, kui ainult marju jagub.

Alatskivi alevikust paari kilomeetri kaugusel Vikerkaare mahetalus kasvavad maasikad, mustad sõstrad, arooniad jm koduveini valmistamiseks kõlblikud viljad väetiste ja muu keemia abita. Ka Vikerkaare talu koduvein valmib naturaalselt kääritades, kasutusel ei ole ühtki lisa- ega säilitusainet, kinnitab perenaine. Veini käärimiseks võib kuluda pool aastat või ka aasta, sõltub marjade ja suhkru kogusest.

«Mäletan oma lapsepõlvest, et koduveinil oli ebameeldiv äädikalõhn, arvan, et käärimine oli jäänud pooleli,» ütleb ta. Tema käe all valminud märjukesel seda viga ei ole – marjavein lõhnab õige kutsuvalt. Mõistagi ei tasu loota, et säilitusaineteta joogi pudelit saab kümneid aastaid riiulil hoida. Aga aasta-paar ehk ikka.

Kõige rohkem kiidavad Vahi pere külalised mustasõstraveini, maasikaveini mekki peetakse veidi võõravõitu olevaks. Perenaise hinnangul on väga huvitava maitsega ka arooniavein, mis tänavusel konkursil siiski parimate hulka ei jõudnud. Ta on proovinud teha veini ka aroonia- ja pihlakasegust.

«Minu arvates on hea koduvein ikka magusa maitsega,» leiab Juta Vahi, kes pakubki omatehtud veini magustoiduks. «Tavatoidu kõrvale magusad marjaveinid muidugi ei sobi,» lisab ta.

Esimese koduveini retsepti leidis Juta Vahi ajalehesabast. Oma praeguseid populaarsust kogunud koduveinide retsepte perenaine avalikustama ei soostu.

Kui palju võiks maksta pudel mahedat mustasõstraveini?

«Mulle on pakutud 0,7liitrise pudeli eest 200 krooni,» ütleb naine. Praegu võtab ta selle lihtsalt teadmiseks, aga kunagi ehk valmib Vikerkaare talus tunnustatud veiniköök. Võidukas mustasõstraveini pudel müüdi mullu pärast Haapsalu võistlust oksjonil 1500 krooniga.

Kuidas on lood koduveini kangusega? Saki saab pähe ikka, nõustub perenaine. Mida rohkem suhkrut lisada, seda kangem vein tuleb. Naturaalne lauavein on kuiv ja hapu ning sisaldab alkoholi vaid kuus protsenti, dessertveinis aga leidub suhkrut 12 ja alkoholi koguni 14-15 protsenti.

Viinamarja asemel

«Klassikalise definitsiooni järgi Eestis veini ei valmistatagi, sest marjajoogid ei mahu selle mõiste alla. Klassikaline vein on valmistatud viinamarjadest,» tõdeb mittetulundusühingu Veinimaailm juhataja, veiniasjatundja Jaanus Lajal. Samas nõustub ta, et kodumaised marjaveinid on head. Mahetalu veinid pälvivad veinieksperdi kiituse selle eest, et ei sisalda pärmi. Seda enam, et Eestis on tema sõnul sageli müügil kahtlase kvaliteediga kunstpärmi.

«Millegipärast on peaaegu kõik eestimaised koduveinid magusad ja keegi ei tee kuiva veini, mida pakkuda näiteks prae kõrvale,» imestab Lajal. Sama etteheite teeb ta ka Põltsamaa veinitootjatele. Magus vein passib ju pigem desserdiks, aga suurem osa veinisõpru hindab just kuivemat ja hapumat veini.

Mullusel koduveinikonkursil märkas Lajal, et nii mõnigi jook oli hägune ja pudelis hulpis sade. «Rohkem võiks rõhku panna koduveini välimusele,» soovitab ta.

Erinevalt kangetest jookidest ei tee vein kunagi tigedaks ega agressiivseks, pigem lõõgastab ja teeb avatumaks. Sõõm magusat Vikerkaare talu veini aga tegi tuju lihtsalt heaks.

Mida vajab koduveini valmistaja?

klaasist või plastist käärimisnõu

desinfitseerivat puhastusainet, näiteks nõudepesumasinas kasutatavat pulbrit nõude, pudelite jm veini valmistamiseks vajalike tarvikute pesemiseks

kääritamistoru, mis pannakse kääritamisnõu peale – et süsihappegaas pääseks välja ning välisõhk ei pääseks sisse

sifooni – sadest vabanemiseks veini kurnamisel ühest nõust teise

hüdromeetrit ehk suhkrusisalduse mõõtjat – et kontrollida, kas käärimine on lõppenud ning kui magus on vein

korke, mida tuleb kuumutada keemiseni

korkijat – korkide surumiseks pudelitesse.

Allikas: www.veinimaailm.ee

Ainult 1 küsimus

Kuidas valmis parim õunavein?

Mare Heldema, konkursi «Koduvein 2006» võitja | Tegelikult valmis see vein naabrite abiga. Kõigepealt soovis õunaveini teha naabrinaine ja tõi oma 10liitrise punsu meile. Õunu aga korjasime hoopis teise naabri aiast puu otsast, sest nood õunad olid head hapud. Et õunavein omandas tõesti väga ilusa värvi, panime sellele nimeks Sügiskuld ja otsustasime neli pudelit saata ka võistlusele. Ja ennäe – jook tuli esimesele kohale.

Veini valmistamiseks sobivad üksnes puu otsast võetud õunad, mitte mahakukkunud ja plekilised viljad. Koduveini valmistamisel on peamine puhtus. Ja värsketest õuntest tuleb kohe mahl pressida. Ka suhkrut tuleb lisada omajagu.

Kui aeg on täis, paneme joogi suurde potti ja kuumutame seda umbes 60kraadise temperatuuri juures. Õunaveini maitse tuleb ikkagi magusapoolne ka siis, kui võtta hapusid õunu. Võiduveini retseptist ei tee ma saladust: 15liitrises nõus oli 13 liitrit mahla ja 2 kg suhkrut.

Mina ei ole suur veinisõber, aga paar punsut omatehtud veini on meil ikka kodus olemas – et kostitada külalisi. Korralikult aurutatud ja pudelisse pandud koduvein peaks säilima paar-kolm aastat ikka. Meil saab see kraam kahjuks varem otsa – tuttavaid, kellele seda maitsta pakume, on palju.

Saatsime konkursile ka pihlakaveini, see jäi kuuendale kohale. Ega me jonni jäta, tahame selle veiniga ka ettepoole jõuda. Kui vaid konkurss enne ära ei lõpe.

Retseptiriba

Pihlakavein

Marju tuleks korjata alles siis, kui need on olnud puu otsas öökülma käes. Mahla valmistamiseks vabastatakse marjad kobaratest ja kui külm pole neid näpistanud, jäetakse marjad eelkäärima. Kibeda maitse vähendamiseks võib lasta külmavõtmata marjadel sügavkülmikus läbi külmuda. Laagerdumisel pihlakaveini maitse paraneb ja vein muutub kristallselgeks.

Lauaveini valmistamiseks 10 liitri veinimahla saamiseks kulub 8 kg pihlakamarju, 2,2 kg suhkrut ja vett. Kange veini valmistamiseks 10 liitri veinimahla saamiseks kulub 7 kg pihlakamarju, 3,3 kg suhkrut ja vett.

Aroonia-õunavein

Arooniaveini peetakse liiga raskeks, seepärast on otstarbekas lisada arooniamahlale õunamahla. Marjad tuleb enne purustamist vabastada kobaravartest, purustatud marjadel lasta eelkäärida.

Lauaveini valmistamiseks 10 liitri veinimahla saamiseks kulub 9,2 kg õunu, 4 kg arooniamarju ja 3,1 kg suhkrut.

Kadakamarjavein

Keetke siirup ja valge kuumalt marjadele, laske jahtuda. Lisage tanniin, sidrunhape, kultuurpärm, toitesool ja vesi, nii et kokku saaks 5 liitrit vedelikku. Valage segu käärimisnõusse. Kääritage kaks nädalat, kurnake ja kääritage edasi nagu tavaliselt. 120 g kuivatatud kadakamarjade kohta võtke 1,4 kg suhkrut, 5 g tanniini, 5 g sidrunhapet, kultuurpärmi, toitesoola. Laagerdamine muudab veini maitse paremaks.

Allikas: Maie Rattasep «Aromaatne vein», Tormikiri OÜ, 2005