Munad lauale! Terviseteadliku pühadelauda ehib vutimuna

Kondiiter-kokk Nade˛da Liira sõnul sisaldavad munad täisväärtuslikku valku ning paljusid teisi organismile vajalikke toitaineid ja vitamiine, andes roogadele vaid napilt kaloreid juurde.

Suurimad munasööjad on teadagi kulturistid. Kulturist Jana Junson ostis pühadeks suured valged kanamunad, haarates pooleldi kogemata letilt kaasa just tervisemunad. Jana kui sportlase toidulaual on munad alati olnud, kuid toorest muna, mida kuuldavasti kulturistid joovad, ei ole Jana kunagi proovinud. Vastumeelselt tuleb ta vastu lastele, kes paluvad tal mune tühjaks puhuda. Keetmata muna talle lihtsalt ei meeldi. «Üldiselt ma pirtsutan küll, näiteks võistluste eel söön ma ainult munavalget, sest selle valgusisaldus on kõrge,» tõdeb Jana. Munakollases on temale liiga palju rasva, dieeti pidades tuleb tal kaalu kaotada just rasva arvelt. «Kuid valgupuudust ei tohi tekkida,» ütleb Jana, kes dieedipäevadel sööb ära neli munavalget.

Järveotsa vutifarmi peremees Ülo Pullisaar, kelle hooldada on umbes 6500 vutti, tõstab pühadelauale värvitu lakiga võõbatud vutimunad. «Värvi pole neile vaja, piisab lakist, munad on niigi ilusad kirjud,» rõõmustab Ülo.

Pühade puhul plaanib Ülo süüa umbes 5-6 vutimuna. Mehe sõnul võrdub neli vutimuna ühe kanamunaga. «Kaloreid annavad need sama palju kui kanamunad, kuid vitamiine on neis rohkem. Oluline on aga see, et vutimuna alandab kolesteroolitaset ning vähendab infarktiohtu.»

Perenaistel soovitab Ülo vutimuna pakkuda salatites ja garneeringus, kus muna minisuurus mõjub dekoratiivselt. «Kõige parem on muidugi vutimunaroog suitsupeekoniga. Enne tuleb suitsupeekoniviilud pannil kergelt pruuniks praadida. Siis tuleb vutimunad koorest vabastada ja sisu eraldi kaussi panna, et saaks need korraga peekonile valada,» soovitab ta nippi kiiresti kõrbema minevate munade tarbeks. Roog on valmis, kui munavalge on kalgendunud. «Peale hakkige murulauku või rohelist sibulat ja eine ongi valmis,» neelatab Ülo õpetusi jagades.

Tervisest lugu pidajatel soovitab Ülo alustada päeva nelja toore vutimuna tühjaks joomisega. «Vutimuna on maitselt magusam kui kanamuna, toorelt saab paremini temas peituvaid vitamiine kätte,» teab farmer.

Telekoka Angeelika Kangi hinnangul on vutimunad toredad soolastes tarretistes, lisades neile dekoratiivsust.

Jõgevamaal linde kasvatava Andres Kaldoja pühadelaual ilutsevad samuti vuti- ja kanamunad. Mees usub vutimune süües, et Jaapani koolilaste menüüs pole need munad sugugi niisama. «Seda, et vutimuna on kõige parem toit just meestele, ma ei usu. See on utoopia. Kõrge toiteväärtusega vutimuna on kõigile hea, aga eriti kasvavale organismile,» usub Andres.

Kuigi Kaldoja pere kasvatab eri veelinde, eriti suur on hanekari, viimaste mune pere toidulaual ei näe. «Me ei söö haneliha ega –muna, meile on hani püha lind,» teatab Andres.

40 sulelise eest hoolt kandev Riisa rantšo perenaine Ande Arula ei põlga toidulaual ära ei õrna pruunitäpilise koorega kalkuni- ega hanemuna. «Võrreldes kanamunaga, on nad tihedama, kõvema koostisega. Aga maitseerinevust neil kanamunaga võrreldes ei ole. Hanemuna on parim tordi valmistamiseks, kook jääb kohev ja kollane,» teab Ande.

Pühadelauale loodab ta kanamunade sekka sättida paar sambla ja sibulakoortega värvitud kalkunimuna. Kedagi petta tal ei õnnestu, kalkunimunad on kana omast kaks korda suuremad. «Need on koksimisvõistlustel võidukad, sest on hästi paksu koorega. Võrdse võistluse saab korraldada siis, kui toksida kokku hane- ja kalkunimune,» õpetab Ande.

Jaanalinde kasvatava Sassi talu pere laual võib sageli jaanalinnumunast omletti auramas näha. Pühademeeleolu loovad siiski kanamunad. «Jaanalinnumune võib ju kokku lüüa, aga ega nendega võitja küll ei selgu,» viitab Innar Rohtsalu koore tugevusele. Peale suurepärase omleti saab tema sõnul hiiglaslikust munast teha ka suure ja maitsva tordi.

VUTIMUNA: Eriti kõrge toiteväärtusega munad, mis viimaste uuringute põhjal parandavat ka mälu ja tõstvat toonust. Jaapani mehed olevat isegi Viagra vutimunadega asendanud. Väidetavalt saab vutimune süües ravida kopsu-, maksa-, veresoonkonna- ja neeruhaigusi. Peale selle on vutimuna

valkaine kanamunavalgust tunduvalt kergemini omastatav, tänu sellele sobib vutimuna ka allergikutele. Keeta tuleb muna 1-2 minutit.

KANAMUNA: Keeta 5–8 minutit. Valik rikkalik.

Tervisemuna: Värsked Omega-3 rasvhapetega rikastatud munad. Kanade toidule on lisatud rapsiõli, mis suurendab küllastumata rasvhapete osa ja tänu sellele aitavad munad tasakaalustada organismi kolesteroolitaset ning seeläbi vähendada südamehaiguste riski.

Tallegi kollane muna: Kuldkollase rebuga munad, mis on hädavajalikud kollaste kookide küpsetamisel. Rebu kuldkollane värv tuleneb kanade söödale lisatud karotinoididest, mida looduses leidub eriti ohtralt porgandis ja värsketes rohulibledes. Kaalub 53–63 grammi.

Tallegi hiidmunad: Muna kaalub üle 73 grammi, aga muidu tavaline muna.

Tallegi pesamunad: Noore kana munad, üks kaalub kuni 53 grammi.

Peremunad: Muna kaalub 53–63 grammi.

PARDIMUNA: Kodupart ja muskuspart munevad aastas umbes 100 muna, olenevalt tõust. Broilerpart võib muneda iga päev. Muna on kanamunast suurem ja vajab poole kauem keetmist.

HANEMUNA: Aastas muneb lind umbes 20 muna ja seepärast on hanemunad tõelised haruldused. Eriti head tordi valmistamisel, kook püsib kohev. Keeta umbes 20 minutit.

JAANALINNUMUNA: Jaanalinnumuna kaalub 1,4–1,7 kilo ehk sama palju kui restitäis keskmisi kanamune. Ühest munast saab omleti 8–10 inimesele. Munakoore saab katki, kui sellesse trelliga auk puurida. Keeta 1 tund ja 15 minutit. Et keedetud muna süüa saaks, tuleb see pooleks saagida. Vaieldamatult kõige kallim muna, maksab 450–500 krooni.

Lisaks eelnimetatutele võib haruharva leida kalkunimune, kuna kalkuneid kasvatatakse vähe. Kalkunimunade toiteväärtus on võrreldav kanamuna omaga. Munad kaaluvad umbes 70–80 grammi. Keeta umbes 20 minutit. Teist haruldust - pärlkanamuna – peetakse tõeliseks delikatessiks. Muna säilib normaaltingimustes kuni kuus kuud, kaalub umbes 50 grammi ja selle koor on väga tugev. Ekslikult peetakse pärlkanaks ka tiukri kana. Munad on tavalise kana munast poole väiksemad, kaaludes umbes 40 grammi. Koor võib olla värviline.

Vaja läheb: 375 g jahu, pärmi, 200 ml vett, 30 g küpsetusmargariini, 1 tl suhkrut, 1/2 tl soola, 10 muna ning määrimiseks 1 munakollane, 1 sl vett ja ülepuistamiseks mooni- ja seesamiseemneid.

Valmistamine: leigele veele lisada pärm, suhkur, sool ja sulatatud margariin. Sõtkuda juurde jahu ja jätta umbes tunniks külma seisma. Vormida tainast 10 munapeekrit, asetada iga peekri keskele muna, määrida peeker pealt munakollasega ja puistata üle seemnetega.

Küpsetada 200kraadises ahjus umbes 20 minutit. Võtta muna välja, kaunistada ning panna peekrisse tagasi.

Vaja läheb: 6 keedetud muna ehk 12 munapoolikut, salatilehti ning täidiseks 1 pott basiilikut, 250g pakk kohupiima, 1 küüslauguküüs, 2 tl sidrunimahla, 2 tl suhkrut, 1/2 tl soola. Kaunistuseks erivärvilisi köögivilju.

Valmistamine: mune keeta 8 minutit ja jahutada külmas vees. Panna mõni basiilikuleht kaunistuseks kõrvale ja ülejäänud hakkida. Segada hakitud basiilik kohupiimaga ning maitsestada purustatud küüslauguküünte, sidrunimahla, suhkru, soola ja pipraga. Munad koorida ja poolitada. Rebitud salatilehed laotada taldrikule, nende peale asetada munapoolikud. Täidis jagada munapoolikutele. Kaunistada basiilikulehtede ja näiteks paprika-, tomati- või kurgitükikestega.

Vaja läheb: 250g pakk kohupiima, 1-2 sl sidrunimahla, 1 tl riivitud sidrunikoort, 1 tl vanillisuhkrut, 2 dl purustatud konservananassi, 1 tl mandliekstrakti, 2 dl Valio vahustatavat vanillikastet, maitse järgi suhkruasendit või suhkrut. Kaunistuseks tähtviljaviile, melissileht vms.

Valmistamine: vahusta vanillikaste ja sega kõik koostisained omavahel. Seda pashat tehes pole ohtu, et miski võiks untsu minna.

Vaja läheb: 1 dl piima, 30 g pärmi, 2 muna, 100 g võid, 375 g nisujahu, 1 dl suhkrut, 1 tl soola, 225 g rosinaid, 100 g mandlilaaste.

Valmistamine: Pärm segada leige piimaga. Lisada munad ja maitseained. Lisada jahu ja toasoe või, sõtkuda. Lisada rosinad ja lasta tainal kerkida. Vormida tainast ümamrgune saiapäts. Lasta kerkida, seejärel kaunistada mandlilaastudega. Küpsetada 200kraadises ahjus 35 minutit.

SLÕL, Kaalujälgijad

Pruunid munakanad on tavaliselt raskemad kui valged ja ka nende munad kaaluvad rohkem. Muna kaal suureneb kana vanusega. Muna kaalu mõjutab kanade söötmine.

Väide, et paremini toidetud kanad munevad suuremaid mune, ei pea päriselt paika. Näiteks noorte kanade puhul ei tohiks söödaga liialdada, sest seetõttu võib munevus hoopis väheneda, lind rasvub ja muutub loiuks. Kui pikka aega oli maailma suurima 148 grammi kaaluva muna «autor» Kuuba päritolu kana, siis selle rekordi on löönud Valgevenest Grodno lähistelt pärit kana, kelle muna kaalus 160 grammi.

SLÕL ja Tallegg

Kõigi maade toitumissoovitustes on munal alati oluline koht. Muna asetatakse samale tasemele koos kala, liha ja lihatoodete ning kaunviljadega. Kõike sellesse toiduainerühma kuuluvat peaks sööma päevas 1-2 (-3) portsjonit. Siit aga mõtteainet edasiste soovituste osas nädalas söödavate munade hulga kohta.

Alati on inimesi, kes on täpsed täitjad ja ootavad konkreetseid soovitusi (ehk käske), aga on ka neid, kes on vabad ja vallatud ning käituvad sisetunde järgi. Ilmselt õige on midagi vahepealset. Teades, et tervislik on mitmekülgne toitumine, tuleb osata teha mitmesuguseid valikuid. Arvestades toidupüramiidi printsiipi, on muna vaid üks toit, millel on küll väga suur bioväärtus, aga ometi peavad selle kõrval leidma koha ka kala ja liha ning kaunviljadki. Igal neist on omad väärtused. Nii et ei saa liialdada ainult ühe toiduainega.

n Muna suhtes võib olla allergiat. Tavaliselt on see lapseeas. Kuid kui vanematel on allergiat, siis peaks juba imiku ja väikelapse toiduvalikul püüdma elimineerida kõik võimalikud allergeenid ning vältima eriti munarebu andmist lapsele. Hiljem tavaliselt toiduallergia taandub.

Munarebus on 250–300 mg kolesterooli. Munas oleva kolesterooli ohtlikkuse kohta on vastukäivaid selgitusi, kuna seal leidub ka letsitiini, mis tasakaalustab kolesterooli. Kuid tuleb siiski pidada õigeks vanematel inimestel ja eriti kõrgenenud kolesterooliväärtuste puhul piirata munade söömist. Teada on just kõrge kolesterool (üle 5,5) ühe südame-veresoonkonna haiguste tekke riskifaktorina.

Arvestades nii poolt- kui ka vastuargumente, võib ja peab muna sööma. Eriti kaunis on munapühadeaegne munade ilustamine, kodu kaunistamine, koos lastega mängimine ja sõpradega munade vahetamine.

Munavärvijatele tasub meelde tuletada, et munakoores on tuhandeid pisikesi avausi, poore. Värvides sünteetiliste värvidega võite avastada, et ka munavalge on värvunud. Seetõttu tasub eelistada looduslikke värve, nagu sibulakoori, lõngajuppe, kaselehti, mustikamahla jm. Ka pealekleebitud pildid on ohutud.

Munapühade ajal süüakse kindlasti rohkem mune ja miks ka mitte. On ju see püha vaid kord aastas. Ainult jälgige, et munad ei jääks kauaks seisma. Seismisel muutub munakollane tumedaks, kuna temas leiduv raud reageerib munavalge väävelvesinikuga. Viimane aga moodustub väävlit sisaldavate valkude lagunemisel.

Kuid regulaarselt soovitan süüa ikkagi vaid 2-4 muna nädalas, vutimune võiks süüa üks päevas, iga päev. Kuidas aga muna süüa, on juba iga perenaise kokakunst: keedetult, praetult, omletina, vormiroogades või putrudes.

Mai Maser, toitumisteadlane