Beatrice õpib kokasaadetest

Keskkoolitüdrukuna ei osanud tulevane Eesti tuntud modell üldse süüa teha. Neiut kasvatasid vanaema ja vanaisa, ning vanaema teinud küll imehästi igasuguseid toite. Nüüd kahetseb Beatrice väga, et ei taibanud tema kalakotlettide või juurviljadega ahjukala retsepti üles kirjutada. «Mul on nende toitude maitse seniajani meeles. Olen proovinud neid hiljem ise valmistada, aga lihtsalt ei tule enam nii välja, nagu lapsepõlvest meelde jäänud.»

Ise hakkas Beatrice süüa tegema alles kaks aastat tagasi. «Lihtsalt ühel ilusal päeval võtsin pähe ja hakkasin katsetama. Mingitel kokakursustel pole ma käinud. Kokaraamatuid pole ka aega olnud põhjalikult tudeerida. Aga vaat kokandussaateid olen küll alati vaadanud, kui vähegi mahti on. Nii Eesti kui ka välismaistelt kanalitelt. Milanos elades õppisin kokakunsti kohalikelt kokkadelt. Viinis eladeski meeldisid mulle sealse ainsa itaaliakeelse kanali telekokad,» meenutab Beatrice.

Kokasaadetest on tema arvates igale algajale kokale väga palju kasu. «Esiteks õpib õigeid töövõtteid. Teiseks saab üle hirmust täpsete koguste ees,» ütleb ta. Beatrice tunnistab, et pole kunagi retseptides etteantud koguseid järginud. Toitu valmistab ta täpselt nii, kuidas pähe tuleb. «Üks ja sama roog tuleb alati erinevalt välja, kuna ma iial ei mäleta, kuidas ma seda eelmisel korral tegin. Aga untsu ei lähe kunagi! Ainult küpsetisi tehes peaks koguseid täpselt järgima, lisaks on küpsetiste puhul tähtis ka toiduainete lisamise järjekord.»

«Kuigi teised söövad ja kiidavad, tundub mulle alatihti, et toidu maitse ei saanud selline, nagu ma oleksin tahtnud. Aga nii vihaseks pole ühegi roa peale saanud, et oleksin poti kõige täiega prügikasti visanud,» muigab Beatrice, et kuigi teda peetakse temperamentseks inimeseks, siis kööki tema temperament vist ikka ei ulatu.

«Beatrice’il lihtsalt on hea koka tunnetus sõrmedes,» ütleb elukaaslane Priit Kuusik kõrvalt.

Pere peab lugu igasugustest suppidest, kanaroogadest ja pastadest, aga sea- ja loomaliha ei näe laual peaaegu üldse. «Õhtusöögil on meil tihti külalised, nii et sageli tuleb keeta 6–8 inimesele. Paksuksmineku hirmu meil ei ole – kõik, mis valmis, kaob laualt väga kiiresti,» muigab Beatrice.

Kindlaid lemmikretsepte tal enda sõnu pole. «Armastan katsetada. Mulle meeldib fusion kitchen – segu mitme maa parimatest roogadest. Tallinna restoranides käin päris sageli, aga minu jaoks on need pigem mõnusad ajaveetmise kui söömise kohad. Tihti vaatame elukaaslasega pärast restoraniõhtut teineteisele otsa ja nendime, et kodus oleksime paremini söönud.»

«Tallinna restoranid kipuvad kunstipärasusega üle pingutama,» kinnitavad Beatrice ja Priit. Road on nende meelest ülepaisutatud, lisandeid liiga palju. Mõnes kallimas restoranis olevat juba eelroogade nimed nii pikad ja keerulised, et sööja ei saa enam üldse aru, mis taldrikul on. «Mulle meeldib itaallaste praktiline suhtumine kokakunsti – ei mingeid liialdusi. Näiteks pole Itaalias iialgi prae lisandiks apelsiniviile – milleks veel need?! Segavad ainult põhiroa maitset nautimast,» lisab Beatrice.

Beatrice alustas söögitegemist suppide keetmisest, seejärel hakkas taimetoite proovima. Aga kõige lollikindlam on tema meelest kalafilee. «Kõige lihtsam variant kalapraest on see fooliumi sisse keerata, lisaks veidi soola ja võid ja ahju. Seda lihtsalt ei ole võimalik untsu keerata!» kinnitab Beatrice. Teine kindla peale roog on hästi vahule klopitud kartulipuder. Eriti hea saab puder Beatrice’i sõnul veel siis, kui sinna peeneks hakitud praesibulat ja lusikatäis majoneesi lisada.

Sealiha ja hapukapsaid selles peres ei sööda. «Hernesuppi suitsuribiga siiski kord aastas keedame,» tuleb Priidule meelde. «Aga üldiselt püüan ma hästi tervislikult toituda. Oma suppideks ei keeda ma isegi kontidest lihapuljongit, kasutan hoopis oliiviõli. Ja kalasuppi tehes on kalaliha ise juba piisavalt rammus, nii et ei mingeid puljongikuubikuid,» teatab Beatrice.

«Usun kaljukindlalt, et Eestis elades tuleb süüa eestimaiseid juurikaid. Need annavad jõudu ja kohe tekitavad isu. Milline nauding on näiteks suvel keskturu köögiviljalettide vahel jalutada! Kõike tahaks süüa ja palju!»

Sobib hästi pärast tööpäeva kiireks õhtueineks, sest tegemine võtab aega ainult 20–25 minutit.

Võta keskmise suurusega supipott ja vala selle põhja poole sentimeetri paksune kiht oliiviõli. Nüüd võta 5–6 puhastatud küüslauguküünt, lõika need pikuti pooleks ja kuumuta õlis. (Olen paljudes retseptides näinud soovitust lisada peenestatud küüslauku, aga mina seda ei poolda – parem, kui küüslauguvihkajad saavad pärast terved küüned supist vargsi välja koukida.)

Lõika keskmise suurusega koha- või forellifilee (või mõlemad koos) tükkideks ja pane teise potti hästi vähese veega keema, nii et kala oleks vaevu-vaevu kaetud. Eriti hea supi saab Stockmanni kaubamajas müügilolevast kalasupipõhjast. Selles on nii koha- kui ka forellifileed ja mingeid muid elukaid. Need viimased kougin mina tavaliselt supist välja.

Maitsesta soolaga, keeda umbes 5–7 minutit. Samal ajal lisa esimesse potti 2 väikest rohelist chilli-kauna ja veidi rose- või rohelist pipart. Nüüd võta purk konservtomateid omas mahlas (parimad on ploomtomatid), tee need lusikaga katki ja lisa oliiviõlile. Kuumuta paar minutit.

Nüüd lisa supipõhjale kalatükid ja -keeduleem, kuumuta veel 5–7 minutit. Soovi korral võid lisada kivideta musti oliive. Aga kindlasti puista supile peale värsket peterselli või koriandrit (müüakse keskturul kinza nime all).

Supp peab olema hästi paks ja tummine. Kui esimesel korral supp jäi vedelavõitu, osta teinekord rohkem kala ja tomateid.

Pane pool kilo spagette (näiteks Barilla nr. 5) kuuma veega keema.

Tükelda umbes 500grammine kanafilee. Pane wok-pannile paras tükk võid, et panni põhi oleks võiga kaetud, vala kanatükid pannile ja lisa äsja neljaks lõigatud šampinjonid. Maitsesta aroomisoolaga ja prae kiiresti läbi. NB! Vahepeal ei tohi pliidi juurest lahkuda! Nüüd lisa 2 pakki 10protsendilist rõõska koort ja purustatud kuiva ingverit. Lõpuks lisa peotäis kolmeks hakitud minisparglit. Kuumuta segades.

Selleks ajaks on spagetid valmis saanud. Sega need nüüd kana-koorekastmega ja hakka kohe sööma. Pea meeles, et itaalia kodus pastat süües teiste pereliikmete järele ei oodata.