KASTIDE KAUPA OTSE AHJU: On banaanikastid ahju sõidutatud, pannakse tööle väike etüleenigeneraator ning kaks kompressorit, mis ahjus õhku ventileerivad. Siis laseb Marko Pärnasalu alla erilise katte ja suleb ahju metalluksega.Foto: Mati Hiis
Inimesed
10. veebruar 2003, 00:00

Kuidas küpseb banaan?

«Kohe-kohe ongi meil kätte jõudmas kiireim banaaniküpsetamise aeg – just varakevadel sööb Eesti elanik neid kõige rohkem,» ütleb hulgifirma Paradiisiviljad tegevjuht Raul Vaet.

Eestis küpsetab banaane kaks hulgifirmat – Karlskrona ja Paradiisiviljad. Viimase Saue laokompleksis töötab täistuuridel neli modernset banaaniküpsetusahju. N.-ö. tavalisest küpsetus-ahjust erineb banaaniahi kõvasti. Esiteks juba selle poolest, et temperatuur banaaniahjus ei tõuse üle 20 kraadi. Ning ahju ei lähe banaanid küpsetus-plaadil, vaid aluste kaupa terved banaanikastivirnad.

Miks banaane üldse küpsetatakse? «Eksportbanaanid korjatakse istandikus enne nende valmimist täiesti kõvade ja rohelistena, et need pika teekonna (mandritevaheline vedu Lõuna-Ameerikast Euroopasse kestab kolm nädalat – toim.) vastu peaksid,» selgitab Raul Vaet. Banaane veetakse spetslaevadega, mille trümmide kliimaseadmed säilitavad päev-kaks tagasi puu otsas rippunud toored banaanid temperatuuril +13 kuni +14 °C. «14kraadisel temperatuuril banaan magab ega küpse,» ütleb Raul.

«Meie hulgilattu tulevad banaanid autodega Leedu ja Poola sadamatest. Küpsetamine võtab aega keskmiselt kuus päeva, kõrghooajal saame hakkama ka nelja päevaga. Esmalt tuleb magavad banaanid «üles äratada». Selleks avame banaanikastid ja tõstame need aluste kaupa 16,5kraadisesse ahju. Seejärel lisame ahju loodusgaasi etüleeni (seda eritavad kõik puuviljad). Kaks päeva seisavad banaanid 18,5kraadises ahjus, siis teist sama kaua jahtuvad ja seejärel on kastid valmis kauplustesse sõitma,» selgitab Raul.

Neljast Paradiisiviljade ahjust mahutab igaüks vähemalt 85 000 banaani. Eestimaise banaaniküpsetusahju kõige suuremaks plussiks peab Raul asjaolu, et see teeb tarned hästi paindlikuks – kauplusse jõuavad kõige ilusamad, värskemad ja õigemat värvi banaanid – kuldkollased, otstest hästi kergelt rohelised. Banaanide küpsus-astet hinnatakse kogu maailmas 7pallise skaala järgi, kusjuures 2 on kõva ja roheline, 7 aga täisküps ja imepisikeste suhkruplekkidega. Banaanide küpsetamise käigus muundub tärklis suhkruks. Toitumisteadlased peavad kõige väärtuslikumaks 4-5 valmimis-astme banaane, mille tärklise- ja suhk-rusisaldus on parimas tasakaalus. Kõige maitsvam on aga suhkruplekkidega banaan.

Kas banaanisortidel on vahet?

Eesti hulgifirmad toovad turule väga palju eri sorti banaane, millest tuntuim on Chiquita. «Meie nimistus on veel Pretty Liza, Excelban, Coldfinger,» loetleb Raul.

«Eks need kõik erinevad pisut oma maitselt ja eelkõige tärklisesisalduselt. Aga minu meelest ei ole maitsevahe kuigi suur,» mõjutab Rauli sõnul kõige rohkem banaanisordi maitset siiski tema küpsusaste.

«Banaanide küpsetamine on ainult pealtnäha lihtne, tegelikult tuleb n.-ö. õhust ära tunda, millal konkreetne laadung vajab veel küpsetamist või millal võib juba jahutamist alustada,» ütleb Paradiisiviljade logistikajuht Marko Pärnasalu, kes on banaane küpsetanud üle 5 aasta. «Kui liiga ruttu jahutama hakata, küpseb banaan seest edasi ja lõpptulemus on roheline ja pehme vili,» muigab ta.

Banaanisöömisest 40 kilo juurde

Poes saab tihtipeale näha, et banaanidel pole pisikesed suhkruplekid, vaid pikad pruunid laigud. «Need on ostjate tehtud muljumisjäljed. Ostjad sordivad banaane liiga palju,» on Raul kindel. «Banaanid vajavad ettevaatlikku käsitsemist. Need ei talu temperatuuri alla +13 °C, tõmbetuult, absoluutselt ei kannata nad aga muljumist. Külmas läheb banaan hallikaks ja vili ei küpse. «Kodus ei tohi banaani külmkappi panna. Ta säilib väga hästi toatemperatuuril, soovitatav on mõni õun juurde panna – õun eritab etüleeni, mis banaani edasi küpsema paneb.»

«Banaan peaks kuuluma iga inimese hommikusöögilauale. 1-2 banaani päevas on paras, liialdada ei maksa, sest see on sama toitev kui võileib. Mina pidasin varem banaani lihtsalt puuviljaks, olen neid ikka kõvasti vitsutanud, eriti neid kõige maitsvamaid pruunitäpilisi. Kui siia tööle tulin, kaalusin veidi üle 60 kilo, aga nüüd kisub kaal tänu banaanidele juba 100 kanti,» muigab Marko.

Huvitavaid fakte banaanist

Banaan on üks tähtsamaid troopika puuvilju. Aastas kasvatatakse 80 miljonit tonni banaane, sellest alla 20 miljoni tonni läheb ekspordiks Euroopasse ja USAsse.

Banaane on kahte tüüpi – Euroopas on tuntud nn. dollaribanaanid (Musa sapientum), troopikariikides aga kasvatatakse nn. jahubanaane (Musa paradisica), mis on maailmas tähtsuselt neljas toiduaine riisi, nisu ja piima järel.

Banaan kasvab Ladina-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Lääne-Indias. Dollaribanaanidest 80% kasvatatakse Ladina-Ameerikas.

Euroopa Liidu riigid on banaanide suurtarbijad – 40% kogu Ladina-Ameerika banaanitoodangust süüakse ära seal. Soomlane sööb aastas 12 kilo banaane, ugandalane ja ruandalane aga 250 kilo.

Banaan on kultuuristatud juba üle 3000 aasta tagasi, Aleksander Suur õppis banaani tundma 300 a. e.Kr. Indias. Eurooplaste toidulauale jõudis see vili aga alles 1885. aastal. Banaaniturgu valitseb kolm suurt kontserni – Chiquita, Dole ja Delfood, kelle käes on üle 80% turust.

Kuigi banaan on väga kõrge (kuni 15 m) taim, on ta siiski üheaastane rohttaim. Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad. Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti. Iga kandelehe kaenlas areneb 10–16 vilja (araabia keeles tähendab banan sõrme), mis moodustavad kämbla – neid me poest ostamegi.

Kobaras võib olla 100–300 vilja ja kaaluda võivad nad kuni 30–40 kg. Pärast viljade valmimist vars hääbub.

Maailmas kasvatatakse nelja sorti banaane - peale dollaribanaanidele on eriti Aasias tuntud kergelt õuna maitset meenutavad õunabanaanid, näiteks Tais kasvatatakse väike- ehk babybanaane. Ladina-Ameerika riikides kasvatatakse ka paksema viljalihaga punaseid banaane. Nn. jahubanaanid on kuni 30 cm pikkused, nende viljaliha on kuiv ja erilise maitseta.

Allikas: www. finfood.fi

Küpsetatud banaan – miljonite lemmik
Koorega küpsetatud ahjubanaanid (1. variant)

Vaja läheb 4 suurt küpset banaani, 4 tl vedelat mett, sorts apelsinilikööri või rummi.

Soojenda praeahi 200 kraadini. Pane banaanid ahjurestile ja küpseta sellisel temperatuuril 10–15 minutit. Vahepeal keera teine külg allapoole. Ära kohku, kui banaanikoored süsimustaks muutuvad ja toit välimuselt pigem verivorste meenutab. Tõsta banaanid ahjust taldrikule ja lase natuke jahtuda. Tõmba neil kitsas riba koort lahti ja nõrista sisule mett või likööri peale.

Ahjubanaanid (2. variant)

Vaja läheb 4 banaani, 1 dl peenestatud tahvelšokolaadi, 1 dl peenestatud pähkleid, 4 sl vedelat mett.

Tee banaanikoorde ja viljalihasse pikisuunas sügav sisselõige. Täida see šokolaadi, pähklite ja mee seguga. Keera banaanid fooliumisse ja grilli keskmisel kuumusel 10–15 minutit. Võid grillida ka otse restil. Küpseta, kuni banaanikoored muutuvad mustaks. Serveeri koos valge vanillijäätisega.

Kaalujälgija banaani-krevetivardad

Vaja läheb 350 g kooritud puhastatud krevette, 2 suurt banaani ja kastmeks 2 tl karrit, 0,25 tl cayenne’i pipart, 1 tl jahvatatud punast paprikat, 2 tl rapsiõli.

Viiluta banaanid, aja vaheldumisi krevettidega grillimisvarrastele. Sega kastme koostis-ained ja vala banaanitükkidele kastet. Kuumuta grillahi, pruunista vardad kiiresti keskmises kuumuses. Serveeri kastmega ja koos kuumade küüslauguleibadega.