Kolme Koopa Kohvik on tagasi

Sama nime all toimis sääl kohvik kolmekümnendatel aastatel. Vähe on järel neid, kes toonast kohvikut mäletavad. Ses mõttes olnuks ilmselt parem äriplaan taastada õlletare Humal, kuna see paik tekitab veel paljudes maksujõulistes isikutes meeldivaid mälestusi. Samas ei sobinuks selline asutus tõenäolikult hotellirestoraniks. Tehti KoKoKo.

Täitsa ilus koht. Isegi vanad purskkaevukesed on tagasi ja võlvid seisavad endiselt, paik pole liiga peen ja A.Le Coqi õlut saab vaadist ning kannuga. Nagu paslik majale, milles kunagi Tartu esimene õllevabrik asus. Küll aga on huvitav ja mõistliku hinnaga KoKoKo toiduvalik. Humalas oli omal ajal kaks toitu - soe ja külm.

KoKoKos on palju rohkem. Laps sõi sibulaga praetud peekonit (55 raha), mis osutus vägevaks praeks. Oli rahul. Pisikese prae moodi on ka meresoolas küpsetatud ahjukartul metsaseentega (30), pehme ja hõrk. Aedvilja-läätse rull väärib oma 80kroonist hinda. Marineeritud küüslauk (25) on näksimiskausitäis, millest jagub kogu seltskonnale. Jäätis marjade ja safrani kastmega (30) lõpetab asja paraja äginaga. Kõht on täis.

Üks oluline maja ja oluline koht toimivad jälle. Tahaks loota, et ka tänava teine pool täis ehitatakse ning Tartust üks linlikkust kahandav auk vähemaks jääb. Seni näib, et tegutsemislust ei rauge ning Tartus tekib väärt söömakohti aina juurde. Me veel kirjutame nendest. Näiteks on ülikooli kohvik ennast remondijärgselt sisse töötamas ja kuuldavasti viimase peal. Seda lähen siis kaema, kui üliõpilased ise kah kohal on, muidu pole nagu õiget minekut ja hinge.