Kogu õhustik ja vastavalt ka menüü on pigem pubilik ning laupäeva lõunasel ajal on maja üsna rahvast täis. Minu ümber laudades on nii esimesi klaasitäisi rüüpavaid turiste kui ilmselgelt öö otsa pummeldanud noori, kes end siia end remontima saabusid. Ühesõnaga – ehe ja elus koht, kus on seinal legendide pildid ja väga hea õllevalik.