EVELIN ILVES | Kui on hirm „juurviljaks“ muutuda…

Üks kaunis seltskonnadaam teatas hiljuti meedias, et tema elukaarde ei kuulu vanuigi „juurviljastumine“ ning paljas mõte sellest, et keegi on kohustatud tema eest ses abitus olekus hoolitsema, on talle pehmelt öeldes vastukarva. Seetõttu peab ta õigeks pigem elada kiirelt ja surra noorelt. Kuid võta näpust, kardetud juurviljastumine ehk dementsus ründab juba üha nooremaid. Mida oleks kasulik teada, et mälu ja intellekti liig varast langust enesele ise kogemata kohale ei meelitaks?

See on ilmselt enamikule meist selge, et dementsusriski alandamiseks on oluline viljeleda kõige tavalisemat tervislikku eluviisi: värske ja vähetöödeldud toit, regulaarne – see tähendab igal jumala päeval – liikumine koos mõõduka lihastreeninguga, piisav uni ning piisav ajugümnastika: hoida oma mõttetegevus erguna nii ratsionaalses kui ka hingelises plaanis.

Muuhulgas tähendab see, et kasulik on mitte anda kõigi igapäevaste olmeteemade lahendamist äppidele ja teenusepakkujatele üle. Näiteks iseenda ajutegevuse najal tööle või koju sõitmine on juba arvestatav ajutreening, millest me navide või googlemappide juhiseid järgides kergekäeliselt loobume ja nõnda töntsistumisele tahtmatult hoogu anname.

Kuna dementsus nooreneb ja on heaolumaades juba epideemilisi mõõtmeid võtmas, on viimastel aastakümnetel seda fenomeni aktiivselt uuritud.