Evelin Ilves

Foto: Evelin Ilves
Evelin Ilves 26. september 2022 15:06

Ma natuke pelgan sügise saabumist. On justkui pisuke ent alaline hirm kogu looduse närbumise ja nõnda ulatusliku suremise ees. Kevadise lapsukesena vaimustun kõige enam siiski ärkamisest ja tärkamisest, sellest, kui kõik on uus ja loovat energiat tulvil. Saabumine toob samuti hulga armsamaid tundeid kui lahkumine. Armunud lindude võidulaulud on ju määratult inspireerivamad kui lahkujate kurvad kluugud, mis nüüd juba ärevalt taevasse on tõusnud.

Kuid küpsemine on ses osas toredaid muutusi toonud. See teadmine tekkis juba ammu, et igal aastaajal on tegelikult midagi eriti toredat ja iseloomulikku kaasa tuua. Ent juba lapsena tundsin, kuidas perepuhkus Krimmis paari nädala möödudes alati suurt koduigatsust sünnitas. Silm ja süda väsisid sest värvide küllusest ja uhkest lopsakusest ning tasapisi saabusid lapse unedesse pastelsed rahulikud toonid ning minimalistlik ja askeetlik taimestik. Põhjala vaikus on tuhandeid kordi ülevam kui lõunamaine sigin-sagin, kära ja möll – see sai selgeks varases nooruses ja on aastatega tasapisi muudkui süvenenud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99