Evelin Ilves.

Foto: Kalev Lilleorg/Naisteleht
Kolumnid
1. august 2022, 18:50

EVELIN ILVES | Milline õnn ja ülemlaul! Südamest tänan mind maadligi kutsumast ja armastust täis laadimast! (2)

Sätin end kohe hommikul ujumisretkele. Olin nõnda oma koer Schubertile lubanud, sest paar möödunud päeva, mil enamasti vihma kallas, olin hoolimata puhkusest ikkagi töhe uppunud ja armutult arvutis istunud. Kutsukene aga lamas truult mu jalge ees ega soostunud sammugi üksinda maja ümbritsevas metsatukas jalutama. Meil on temaga tegelikult kokkulepe, et iga päev peab ta saama jalutada vähemalt 10000 inimese sammu mõõtu maad ja kui vähegi võimalik, siis ka korra vees käia.

Sellest oleme enamasti ka kinni pidanud ja käime koos üheteistkümnendat aastat nii maal kui meres ja muudeski veekogudes loodusega ühte sulamas. Kuid sellist rahu ja rõõmu, nagu Hiiumaal leidnud oleme, pole tõenäoliselt kusagil maailmas olemas.

See on kui maa ja päikese kingitus, tähistamaks kodu ja armastust, mis orav-rattas-elus kuidagi kodarate vahelt maha kukub kippuma. Ma lasen võimsal elamusel salvestuda, et teda pimedal ja külmal aal ikka ja uuesti ellu kutsuda, et jäises kaamoses südant soojendada.

Oli see uni või meelepett?

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99