Klišee ütleb, et pole olemas sellist asja nagu halb tähelepanu, ehk isegi vastuoluliste teemadega (ühis)meedias figureerimine toob lõpuks kaasa positiivse tulemuse.
Võtame ühe hiljutise näite: Kelly Sildaru(st kirjutatud) raamat, mis ilmus aprillis koos ähvardusega, et see korjatakse kohe lettidelt sellepärast, kuidas seal tema olümpiapronksist kirjutati. Võin kinnitada, et tegu polnud PR-trikiga, aga igatahes said autorid hunnikus tasuta reklaami ja teenisid kena kopika. Viis kuud hiljem pole raamatut enam kuskil menukitabelites näha ja üks suur kett müüb seda suisa 60protsendilise soodukaga.
Või siis üks kurikuulus raadiosaade, kus kaks meest iga nädal mingi (diplomaatilise) skandaali üles tõmbasid. Ühel hetkel otsustasid meediaväljaanded, et aitab ka Helmetele tähelepanu andmisest… Kuid siis ütlesid nad midagi nii vastuolulist, et jälle tuli neist kirjutada. Ja näe, kuigi suur osa Eesti rahvast võib neid jälestada, on EKRE populaarsuselt teine partei.
Kas see, et Lidli reklaam käib inimestele nii närvidele, et nad sotsmeedias selle üle ahastavad, häirib kuidagi poodi? Oh ei, nad löövad isekeskis tantsu tasuta reklaami üle! Ja mina käin ikka sealt pekaanisaiakesi ostmas, vaikselt ümisedes, kui kena see suvi ikka on.
Kommentaarid