Manona Parise elus on tähtsal kohal oma talu: väike majake suurte puude all, mattunud metsistunud lilleaeda, oodanud teda juba aastast 1895.
Foto: Jassu Hertsmann / Petrone PrintKATKEND RAAMATUST | „Meie taluköögi“ autor Manona Paris: ahastasin, et mis naine ma enam olen. Ent see lõikus oli ainus, mis aitas
„Peas vasardas: ma olen töönarkomaan. Ma pean tagasi astuma. Ma pean end tervendama,“ avab ennast Manona Paris, meenutades aega, kui ta ulus arsti kabinetis nagu niinimetatud eluarmastuse kaotanud teismeline ning otsustas loobuda armastatud ametist. See on lugu ühest läbipõlemisest ja enese uuesti avastamisest. Mis siis ikkagi juhtus?
„See algus, ei, lõpp oli ühes kabinetis.
Selle lõpu ajal suutsin mõelda vaid üht: ühel hetkel, kuidagi, ma tõusen taas. Olen targem. Ei lase end enam läbi kärsatada. Ei ole kõikjal korraga. Saan aru, mis on elus tegelikult oluline.“
Kuidas sai Manona elu uue alguse? Sellest kõigest ja paljust muust kirjutab ta uues raamatus „Meie taluköök“.
Järgnev katkend pärineb Manona Parise uuest raamatust „Meie taluköök“ (Petrone Print, 2022).