Manona Parise elus on tähtsal kohal oma talu: väike majake suurte puude all, mattunud metsistunud lilleaeda, oodanud teda juba aastast 1895.

Foto: Jassu Hertsmann / Petrone Print
Toidutare 9. juuli 2022 17:48

„Peas vasardas: ma olen töönarkomaan. Ma pean tagasi astuma. Ma pean end tervendama,“ avab ennast Manona Paris, meenutades aega, kui ta ulus arsti kabinetis nagu niinimetatud eluarmastuse kaotanud teismeline ning otsustas loobuda armastatud ametist. See on lugu ühest läbipõlemisest ja enese uuesti avastamisest. Mis siis ikkagi juhtus?

„See algus, ei, lõpp oli ühes kabinetis.

Selle lõpu ajal suutsin mõelda vaid üht: ühel hetkel, kuidagi, ma tõusen taas. Olen targem. Ei lase end enam läbi kärsatada. Ei ole kõikjal korraga. Saan aru, mis on elus tegelikult oluline.“

Kuidas sai Manona elu uue alguse? Sellest kõigest ja paljust muust kirjutab ta uues raamatus „Meie taluköök“.

Järgnev katkend pärineb Manona Parise uuest raamatust „Meie taluköök“ (Petrone Print, 2022).

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99