Evelin Ilves
Foto: Mari LuudEVELIN ILVES | Kohe saab kuu aega täis minu täiskasvanuelu esimest autovaba perioodi. Võtame kokku võlud ja valud (5)
Kui täpsem olla, siis isikliku auto vaba. Eelmise autolepingu lõppedes ei suutnud ma lihtsalt otsustada, kas ja milline võiks minu järgmine auto olla ja ühel kenal päeval avastasingi end jalamehena. Kui ise ei otsusta, otsustab elu sinu eest.
See on ikka päris teistsugune elu. Üpris kiiresti vähenes mu toidupoe külastust arv maksimaalselt ühele korrale nädalas. Enamusest väljasõitudest suve-etendustele ja kontsertidele olen loobunud - kui ikka autorent pileti maksumusele juurde liita, kaob igasugune isu reis ette võtta.
Tean ju küll, et see pöörane hind on ju pisut petlik ka, sest varem ma autoliisingut kultuurikuludele juurde ei arvestanud. See kulu asus teisel real lihtsalt. Aga viimaste arengutega maailmas ja meie oma kodumaal oli see liising hakanud sissetulekutega võrreldes häirivalt mahukat proportsiooni võtma. Ühest püsikulust lahti saamine on tegelikult hiiglama hea uudis. Aga mis maksab vabadus, isegi kui me ainult liikumisvabadusest kõneleme?
Kommentaarid