Foto: Andres Varustin
Juhtkiri
14. juuni 2022, 19:43

Juhtkiri | Kõrged hinnad on siin, et jääda (14)

Kui inimesed hoiavad poes makstes hinge kinni, et kui palju seekord toidupoes korvitäie kaupade eest tasuma peab, siis Eesti Pank tõdes oma värsket majandusprognoosi tutvustades, et järsk elukalliduse tõus on püsiv ehk uus normaalsus, millest tuleb sissetulekute suurenemise teel välja kasvada.

Veel mõned aastad tagasi kalliks peetud kolmeeurone kohvijook on nüüdseks muutunud täitsa taskukohaseks ja võib leida ka seitsmeeurose kohvi pakkujaid. Majandus on üldiselt nagu loodus, reguleerib ennast oma sisemiste seaduspärasuste kohaselt päris hästi. Looduses püüavad lõvid gaselle ja majanduses paneb nõudluse ning pakkumise seaduspärasus hinna paika.

Maakeeli öelduna, kui keegi pakub tassitäit kuuma jooki ja küsib selle eest seitse eurot ning sellel joogil on ostjaid, siis järelikult ei ole see ikka üle mõistuse kallis. Vähemalt mõne inimese meelest. Samas, nagu loodusega, ei pruugi ka majanduse iseeneslik regulatsioon, kus eelis on tugevamatel, kõigile sobida. Seetõttu tõstetaksegi intresse, toetatakse nõrgemaid ja reguleeritakse majandust muud moodi.

Pöörasel hinnatõusul on palju põhjuseid ja nüüd loodetakse intresside tõstmisega majandust jahutada. Nagu prognoosist teada saab, siis aasta alguse väga tugevale seisule peaks järgnema majanduskasvu aeglustumine, sest juba eelmise aasta lõpuks oli saavutatud tootmisressursside täiskoormatus ehk ettevõtted lihtsalt ei suuda toota ja pakkuda nii palju kaupa, kui ostjad on valmis ostma. Seda, et on neid, kellel on kulutamiseks raha, näitab tõsiasi, et ettevõtete kasumid pole kahanenud ja ikka soovitakse palgata rohkem töötajaid.

Eesti Pank näeb Eesti erakordselt kiirel hinnakasvul muu hulgas riigisiseseid põhjuseid nagu tempokas sissetulekute ja nõudluse kasv, millele on lisahoogu andnud II pensionisambast välja võetud raha ja riigi kulutuste suurenemine.

Tuleb nõustuda finantsekspertide soovitusega, et kui riik ei leia katteallikaid elukalliduse ootamatult järsu tõusu mõju leevendamiseks, siis toimivad täpselt sihitud toetused paremini. Laialdased ja ühtlased toetused või maksulangetused põhjustaksid seevastu aga praeguses majandusolukorras jätkuva hinnakasvu, kui neil puuduvad eelarves katteallikad.