Evelin Ilves

Foto: Mari Luud
Kolumnid
6. jaanuar 2022, 07:53

EVELIN ILVES | Ärimudel, mille najal kuldses keskeas söandasin residentuuri astuda, kukkus koroonapandeemiaga kokku (3)

„Ma töötan täiskohaga. Teen 10-12-tunniseid vahetusi. Lisaks asendan vabadel päevadel seal, kus keegi on puudu: haigestunud või liiga suure töökoormuse pärast lahkunud. Aga mul on unistus end kunagi hoopis kunsti vallas teostada. Tunnen, et ma pole päris õige inimene teeninduses töötama. Olen õhtuks nii väsinud, et ei jaksa enam midagi teha – isegi jalutada ega süüa mitte. Lähen lihtsalt magama. Olen oma kunagise tuleviku jaoks juba uusi oskusi omandanud ning katsetan neid siis, kui on aega. Aga aega on nii vähe ja raha on ka ikkagi vähe…“.

Kuulan selle noore naise juttu ja pean aru, kuidas talle delikaatselt selgeks teha, et see pole just kõige jätkusuutlikum elustrateegia.

Edasi lugemiseks: